Abielu mõiste lörtsimine pole pseudoprobleem.
Abielu institutsioonina Eestis omab sügavaid sotsiaalseid ja kultuurilisi juuri, mis on eestlastel kinnistunud ainult mehe ja naise vahelise liiduna 1992 aastal eestlaste poolt ka vastu võetud põhiseaduses ( 1938 aasta põhiseaduse baasil ), abielu eesmärgiks on luua turvaline keskkond laste saamiseks ja kasvatamiseks.Abielu põhineb inimloomusele ja riigil pole õigust seda muuta, lastel on loomulik õigus emale ja isale ning riik peab seda austama ja kaitsma, abielu lammutamine ühiskonna vundamendina toob kaasa enneolematud tagajärjed Eesti Vabariigi põhiseaduslikule kohustusele tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele läbi aegade.Sellise sisulise avaliku pöördumise rahvaalgatuse korras riigikogu poole on teinud mõttekoda Pesa, mis kogus 21000 toetus allkirja ja SAPTK on koostanud deklaratsiooni abielu kaitseks, mis on tänaseks kogunud üle 7000 toetus allkirja. Küll tekitab kahtlusi antud avaliku pöördumise koostaja rahvaalgatuse korras tegelikud eesmärgid, kuna tegu on inimesega, kellel on märkimisväärne panus erakonna Eesti 200 saamisele riigikokku läbi Piraadipartei, kes edastas oma infoühiskonna programmi soovitused ka erakonnale Eesti 200.
Minu tagamõte selle algatusega on, et abielu määratluse muutmise üle saaks otsustada rahvas. Nii oleks otsus aus ja vaba erakondlikest kaubamärkidest. Isiklikult aktsepteerin mõlema poole argumente ja teeksin oma otsuse pärast nende läbivaatamist. Piraadipartei esitas "Vaba ja avatud infoühiskonna" programmipunktid avalikult soovitusena 2019. aasta Riigikogu valimisteks ja tervikuna liitsid need oma programmi toona rohelised. Eesti 200 programmist neid minu teada ei leia.