Idee sisu
Üks suurimaid töövõimetuse põhjustajaid on alaseljavalu. Eestis läheb pea iga alaseljavalu patsient neuroloogi või neurokirurgi juurde, mis ei ole enamasti vajalik. Elan hetkel Inglismaal, kus on kulude ja ravijärjekordade vähendamiseks välja töötatud eraldi seljavalu triaažisüsteem ja vastuvõtuüksus (spinal assessment service) - tõsisemate patoloogiate puhul (5-10%) on tagatud kiire spetsialisti vastuvõtt, diagnostika jne, ülejäänud 90% esmajuhtudega, mis invasiivset ravi ei vaja, tegelevad koolitatud ja sellele patsiendigrupile spetsialiseerunud füsioterapeudid. Kiire ja adekvaatne ravi aitab ennetada krooniliseks muutumist. Edaspidi tegeleb kroonilise alaseljavalu kannatajaga multidistsiplinaarne kroonilise valu meeskond (anestesioloog, farmatseut, füsioterapeut, psühholoog, tegevusterapeut, õde). Psühhiaatria ravijärjekorrad on Eestis lisadepressiooni tekitavad. Depressioon üks põhiline töövõimetuse põhjustaja. Inglismaal on nt loodud internetipõhine kognitiiv-käitumuslik teraapia. Samuti tehakse telefoni teel hindamisi ja triaaže - raskemate häirete puhul sekkutakse ja võimaldatakse vastuvõtt psühhiaatrile kiirendatud korras, kergema ärevuse puhul nt suunatakse otse internetiteraapiasse, mida hindab ja monitoorib psühholoog. See on lihtsalt üks näide ravijärjekordade lühendamisest ja triaažist. Kokkuvõttes, enim töövõimetust põhjustavate terviseprobleemidele tuleb osutada kõrgendatud tähelepanu ja keskenduda teenuste efektiivsemaks muutmisele ravijärjekordade vähendamiseks. Lahendused, mis toetuvad rohkem tugispetsialistidele lühendavad ravijärjekordi, tagavad kiirema abi ja seeläbi vähendavad töövõimetust.
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Enim töövõimetust põhjustavate seisundite tõhusam ravi
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Ei eelda seaduste muutmist.
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Ka Eestile on soovitatud multidistsiplinaarsete meeskondade kasutuselevõttu, kuid praeguse tervishoiukorralduse puhul ei ole see võimalik. Küll peaks tervisekeksuste loomine oluliselt aitama kaasa sellele, et idee esitaja välja toodud terviseprobleemid saaksid lahendatud juba esmatasandil. Seda nii seljavalu, esmase depressiooni kui ka muude haiguste puhul, mille käsitlemine kuulub perearsti pädevusse. Nende haigustega toimetulek eeldab ka patsientide endi head haigusteadlikkust ning püsivust oma haiguse ravil.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Mida kiiremini ja paremat ravi esmase haigusjuhu puhul inimesed saavad, seda tervemad nad edaspidi on.
Teisest küljest tooks rakendamine kaasa ilmselt suurema töökoormuse esmatasandile, kuid seda saaks vältida kindlate juhiste ja suuniste väljatöötamisega antud situatsioonide korral.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Ettepaneku autor on ise neid kirjeldanud. Euroopas koguvad järjest enam populaarsust n-ö interdistsiplinaarsete (vahel nimetatakse neid ka aktiveerimis-) meeskondade tekkimine, kes lähenevad probleemile väga inimesekeskselt (nt Hollandis ja Taanis).
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Idee on lahendatav Eesti Haigekassa poolt ravikindlustusraha suunamisel multidistsiplinaarsete meeskondadele. Eeldab enne teenuse sisustamist. Mõistlikum oleks teha palju laiema profiiliga meeskonnad, kui üksnes seljavaludele ja psühhiaatrilistele probleemidele keskenduvad.
Eksperdid: Liisi Uder, Gerli Paat-Ahi, Ülla-Karin Nurm