Vabariigi valitsusele puudega ja vähenenud töövõimega inimeste toetuseks.

Kadri Braun,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Arhiveeritud
2429 allkirja

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.

Aastaid tunneb üks osa rahvastikust ennast justkui kõrvale jäetud. Tööhõive reformiga sooviti muuta süsteemi küll paremaks ja lihtsamaks, aga paljud need keda see puudutab (puudega, töövõimetud, vähenenud töövõimega inimesed) pole süsteemiga rahul. Selle rahvaalgatusega soovime pöörduda vabariigi valitsuse poole, et suunata pilgud ka meie suunas, kes me samuti tuge ja kaitset vajame. Ka puudega ja töövõimetud (vähenenud töövõimega) inimesed soovivad inimlikku ära elamist ja inimlikku suhtumist meisse.

Muudatused mida soovime: 1.Töövõime toetuse sidumine miinimum palgaga. St puuduva töövõimega inimese toetuse suurus on võrdne miinimum palgaga (hetkel 725€) ja osalise töövõimega pool miinimum palgast (hetkel 362,5€). Töövõime toetus peaks tõusma miinimum palga tõusuga.

2. Riigi toetused hinnatõusu kompenseerimiseks. Riigi ühekordsed toetused peavad puudutama ka puudega ja töövõimetuid/vähenenud töövõimega inimesi. Näiteks pensionäridele,kes elavad üksi makstakse ühekordset toetust, üksi elav puudega inimene seda toetust aga ei saa, kuigi ka tema vajab lisa toetust hakkama saamiseks. Riik on unustanud et puudega inimesed ning puuduva/vähenenud töövõimega inimesed (eriti üksi elavad) jäävad hinnatõusudega samuti hätta.

3. Töövõime ja puude hindamine peavad olema teineteisest sõltumatud. Puude raskusaste ja töövõime hindamine peaks olema eraldi. Praegu teeb sotsiaalkindlustusamet tööealiste puudeotsuse pärast töövõime hindamist, töötukassa ekspert otsuse põhjal. Siin on aga viga, töövõime suurus ei mõjuta puude raskusastet, küll aga mõjutab puue inimese töövõimet ja hakkama saamist. Samuti peaks puude määramisel sotsiaalkindlustusamet arvesse võtma digiloo sissekandeid ja sotsiaaltöötaja hinnangut. Samuti kui inimesel on progresseeruv/ravimatu haigus, jäseme kaotus jms, siis peaks piisama ühekordsest hindamisest kuni tervise halvemiseni,mida juba vaatab üle arst.

4.Omaste hooldajate toetus Omaste hooldajatele vähemalt miinimumpalk ja võimalus puhkuseks et vähendada läbi põlemist ja rahalistesse raskustesse sattumist.

5. Tugiisiku süsteem Üle vajab vaatamist ka tugiisikute süsteem. Tugiisikud vajavad korralikku töölepingut ja kindlat sissetulekut. Hetkel oleneb palk piirkonnast ja vahendus firmast, see vähendaks ka probleemi et tugiisikuid pole kusagilt võtta.

6. Rehabilitatsioon Tööalase rehabilitatsiooni raames vajadusel ka massaazi teenus mis aitab säilitada samuti töövõimekust (nt lihashaiguse korral). Rehabilitatsiooni teenust võiks saada ka erinevatest asutustest: nt ühest logopeedi teenust,teisest füsioteraapia.

7. Puude toetusi tuleb tõsta. Puude toetuse määr peaks suurenema koos pensionide ja miinimum palga kasvuga ning arvestama elukalliduse tõusu. Puude toetus pole aastaid tõusnud vaatamata hinnatõusudele.

8. Puuduv töövõime ja pension Kui vähenenud töövõimega inimene saab pensioni ealiseks, ei tohi tema sissetulek (pension) väheneda väiksema tööstaaži tõttu. See suurendab inimese sõltuvust KOV ja riigi toetustest ja vähendab võimalusi endaga toime tulekuks. Seega peaks pension olema võrdne vähemalt varasema toetusega (töövõimetus/osalise töövõime toetus).

Menetlusinfo

  1. Riigikogu Sotsiaalkomisjoni vastuskiri

    Väljavõtted vastuskirjast: "Komisjon leidis, et tõstatatud teema on oluline ning puuetega ja vähenenud töövõimega inimeste probleemid vajavad suuremat tähelepanu." "Vabariigi Valitsus otsustas suurendada haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste ravi kättesaadavust, eraldades selleks riigieelarvest järgneva nelja aasta jooksul igal aastal 5 miljonit eurot (kokku 20 miljonit eurot). Lisaks sellele tehti Sotsiaalministeeriumile ülesandeks koostada järgmise aasta märtsi lõpuks ravikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus, et lihtsustada ja kiirendada harvikravimite lisamist Tervisekassa poolt hüvitavate ravimite või tervishoiuteenuste nimekirja." "Sotsiaalkaitseminister ning haridus- ja teadusminister kinnitasid ühiselt uue tegevuskava, mille eesmärk on 2024. aasta aprilliks töötada välja ettepanekud, kuidas lastele suunatud vajaduspõhiste tugiteenuste hindamise ning pakkumise protsessi lihtsamaks ja kiiremaks muuta. Eesmärk on luua ladusam protsess lapse ja vanema jaoks ning ühtlasi optimeerida spetsialistide tööd." "Riigikogu menetluses on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse (294 SE) eelnõu, millega muudetakse vanemapuhkuselt naasnute haigus- ja hooldushüvitise maksmise aluseid. Ravikindlustuse seadust muudetakse, et lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitada haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. "

  2. Kiri Riigikogult

    PealkiriSOTK seisukoht kollektiivne pöördumise "Vabariigi valitsusele puudega ja vähenenud töövõimega inimeste toetuseks" kohta
    Saaja
    • Rahvaalgatus.ee
    • K. B.

  3. Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud

    Otsustati edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks.

  4. Arutelu Sotsiaalkomisjonis

    Otsustati edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks.

  5. Kiri Riigikogule

    PealkiriVastuskiri kollektiivsele pöördumisele „Vabariigi Valitsusele puudega ja vähenenud töövõimega inimeste toetuseks“
    Saatja
    • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Tiit Riisalo

  6. Kiri Riigikogult

    PealkiriKollektiivse pöördumise edastamine
    Saaja
    • Vabariigi Valitsus
    • Sotsiaalministeerium

  7. Arutelu Sotsiaalkomisjonis

    Kutsutud
    • kollektiivse pöördumise algatajad Kadri Braun ja Katrin Tamm
    • Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Kadri Mets
    • Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ja juhatuse liige Sirlis Sõmer-Kull

    Otsustati jätkata arutelu komisjonis.

  8. Algatus menetlusse võetud

    Algatus on edastatud menetlemiseks Sotsiaalkomisjon-ile.

  9. Algatus jõudis Riigikokku

  10. Algatus saadeti riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  11. Algatus kogus 1000 allkirja

  12. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Valimisdebatt “Puuetega inimeste ja nende lähedaste heaolu ning sotsiaalne turvalisus”

    Kaarel Veskis,

    Puuetega inimeste heaolu parandamise teemal oli 15.02.2023 valimisdebatt, kus toodi samuti esile palju olulist, mida oleks võimalik ette võtta ja millele keskenduda. Mida teha, et kõik see ei jääks ainult tühjaks jutuks? Valimisdebatti saab vaadata selle lingi kaudu: https://www.youtube.com/watch?v=uPgIdamxyDU Puuetega inimeste inimõiguste internetifoorum: https://www.facebook.com/groups/874334266011617

    1. Omaste hooldaja

      Elen Poluškina,

      Kaks punkti on omavahel seotud omaste hooldaja ja tugiisikute puudus. Puudega pereliikme hooldaja toetus on olematu ja erineb piirkonniti. Kui puuduvad tugiisikud, siis ei saa raske - ja sügavapuudeg omaste hooldajad tööl käua, aga saavad olematut toetust (50- 100 €).

      1. surma vanker

        Ahti Varres,

        SELLE RAHA EEST EI SAA GI KORRALIKKU KIRSTU

        Olen lugenud läbi algatuse "Vabariigi valitsusele puudega ja vähenenud töövõimega inimeste toetuseks." ja avaldan toetust oma allkirjaga.
        NimiIsikukoodAllkiri