E-hääletus tuleb muuta vaadeldavaks!

E-hääletuse vaatlejad 2011-2023, Märt Põder, Sulev Švilponis, Virgo Kruve, Meelis Kerbo, Heldur-Valdek Seeder,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
1068 allkirja

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.

Eesti keelesInglise keeles (tõlge)

Eesti demokraatia põhineb vabadel ja salajastel valimistel, mille tulemuse kujunemine on vaadeldav ja aus. Hääletustulemused tehakse kindlaks avalikult ja vaatlejate kontrolliva pilgu all. See peab kehtima ka elektroonse hääletuse jaoks. E-hääletus ei tohi olla usu või riigi usaldamise küsimus. Meie nõudmised on:

1. Vaatlejatele vaidlustamisõigus avalikes huvides 2. Vaadelda seadmeid ja andmevooge kogu e-hääletuse ulatuses 3. Infotehnoloogilisi tegevusi käsitleda toimingutena 4. Vaidlustamistähtajad arvestagu e-hääletuse eripäraga 5. Tagada ajapädev ligipääs teabele, koodile jm materjalidele

Nõuame e-hääletuse sisulise vaatlemise võimaldamist. Üleskutsed välistada uudse hääletusviisi kriitika ja katsed takistada valimistulemuste avalikku kindlakstegemist õõnestavad valimiste demokraatlikke põhimõtteid. Kui nõustud nende põhimõtetega, siis allkirjasta meie avaldus, et edastada see Riigikogule!

Petitsioon põhineb e-hääletuse vaatlejate 2011-2023 ühisavaldusel (31.03.2023).

Nõudmised koos seletustega

1. Vaatlejatele tuleb anda vaidlustamisõigus avalikes huvides

E-hääletuse vaatlejatel puudub õiguslik võimalus tuua esile sisulisi puudujääke või rikkumisi, mis võivad muuta valimistulemust. Ei ole ette nähtud võimalust vaidlustada protseduuride eiramist, kui nendega pole rikutud vaatleja isiklikke õigusi, st takistatud vaatlemist.

Kuna alternatiiv on kaevata isiklike õiguste rikkumise üle valijana, kutsub see kunstlikult looma olukordi, kus on tõendatult lugemisel vaatleja isiklik hääl, et sel teel kutsuda kohut läbi arutama hälbimist protseduuridest või mõnd e-hääletuse süsteemset puudust.

Elektroonse hääletuse õigusraamistikus on ebaselge, missugusel juhul võiks olemasolevad instantsid üldse kuulutada e-hääletuse tulemused osaliselt või täielikult kehtetuks, sest osapoolte dünaamika pigem välistab selle võimaluse.

E-hääletust korraldavate ja järele valvavate instantside ühekülgse ja üleliia põimitud motivatsiooni tõttu kujuneb enamik arutelusid valimisprotsesside üle varjatuks, mis ei vasta valimiste avalikkuse põhimõttele ning takistavad e-hääletuse arengut.

2. Seadmeid ja andmevooge peab saama vaadelda kogu e-hääletuse ulatuses

E-hääletuse usaldusväärsuse tagamiseks peab olema võimalik vaadelda hääletusprotsesse nende esimesest sammust kuni viimaseni, st alates valijate nimekirjade koostamisest, riistvara ettevalmistamisest ja tarkvara kompileerimisest ja paigaldamisest kuni selle käivitamise ja kasutajatele avamiseni.

Analoogia pabersedelitega hääletamisega ei kehti e-hääletuse puhul täielikult, kuid valija tegevus virtuaalses jaoskonnas algab hääletussedeli kättesaamisest autentimisega valijarakenduses, jätkub hääle sisetamisega kogumisteenusesse kui virtuaalsesse valimiskasti ning vaatleja rolli sisenemisega kontrollrakenduse kasutamisel.

Vaatlejatel peab olema täiel määral võimalik vaadelda protsesse virtuaalses jaoskonnas, sh valimiskasti ja selle seisundite muutumist, üleminekut töötlemis- ja lugemisfaasi ning lõpuks tulemuste kokkulugemist. Kuni see on võimaldatud vaid osaliselt, ei saa pidada e-hääletust vaadeldavaks.

E-hääletus peab olema vaadeldav andmete tasemel kõigile vaatlejatele ning selleks tuleb vaatlemise tähendus ümber mõtestada seadmete ja väljundite vaatlemiselt andmevoogude sisemisele vaatlemisele, mis võimaldaks vaadelda protsesse e-hääletuse algusest kuni lõpuni. Andmevoo vaatlemist ei tohi piirata palgalise andmeaudiitori rolliga.

3. Infotehnoloogilisi tegevusi tuleb käsitleda toimingutena

E-hääletus toimub infotehnoloogiliste vahenditega ning suur jagu hääletussüsteemide ettevalmistamise, käitamise ja peatamise sündmusi on infotehnoloogilised. Need sündmused peavad olema registreeritud ja vaadeldavad, kasutatavad seadmed ja tarkvara peavad olema auditeeritud või sertifitseeritud, nendega seotud tegevuste ajalugu taasloodav.

Praeguses korralduses saab täiel määral vaatluse alla võtta üksnes toiminguid, kus valimiste korraldaja allkirjastab resultaate, aga mitte e-hääletuse tegelikke infotehnoloogilisi sündmusi või protsesse nagu andmekandjate ettevalmistamine, serverite jooksev varundamine, teenuste seisundite logimine, tühistusnimekirjade koostamine jmt.

Tuleb lõpetada infotehnoloogiliste tegevuste käsitlus eksimatute ja alati õigetena, tarkvara ja riistvara toimimist ning selle kooskõla õigusaktidega peab olema võimalik sisuliselt hinnata. Õiguslike toimingute puhul ettenähtud kaebeõigus tuleb laiendada ka infotehnoloogilistele tegevustele ja toimingutele.

4. Vaidlustamistähtajad peavad arvestama e-hääletuse eripäraga

E-hääletus on keeruline infotehnoloogiline süsteem, mille toimimise korrektsust on võimalik sageli sisuliselt hinnata alles pärast lisainfo küsimist valimiste korraldajalt ning andme- või koodianalüüsi. Ka koosnevad toimingud enamasti osatoimingutest, mida on võimalik vajadusel suure täpsusega tuvastada.

Infotehnoloogiliste süsteemide puhul ei ole asjakohane lähtuda tähtaegade määramisel pabersedelitega hääletuste nõuetest, kus sündmused ning nende tagajärjed on üldiselt reaalajas tuvastatavad ja mõistetavad.

Üldreeglina tuleks toimingute vaidlustamise tähtaegu lugeda mitte toimingu läbiviimise hetkest vaid toimingu avalikustamise või asjaolude teatavakssaamise hetkest. Paljud infotehnoloogilised toimingud, nt süsteemi käivitamine, on jätkuva iseloomuga, mistõttu ei saa piirduda kaebeõiguse tähtaja määramisel toimingu alustamise ajaga, mille tulemusel võib toimingu vaidlustamise tähtaeg olla möödunud ajaks, mil sellest teada saadakse.

Nii ei saa pidada asjakohaseks, kui elektroonsed hääled loetakse kokku 5. märtsil kell 23, tulemused avalikustatakse aga 8. märtsi pärastlõunal, mis teeks ebareaalseks vaidlustamistähtajaks sama päeva õhtul kell 23.59.

5. Teabele, koodile jm materjalidele tuleb tagada ajapädev ligipääs

Elektroonne hääletus on uudne hääletusviis, mis oma noore vanuse tõttu on pidevas muutumises. See ei tohi aga tähendada, et otsuseid demokraatia alusprotsesside käitamise kohta tohiks teha jooksu pealt. Hääletussüsteemi arendustsükkel peab võimaldama sellega kõigis üksikasjades varakult tutvuda, et tagada avalikkuse sisuline demokraatlik kontroll selle üle.

Vaatlejatel peab võimaldama tutvuda dokumentatsiooni, tarkvara lähtekoodi ja binaarkoodi, kasutatavate seadmete spetsifikatsiooni ja muude seotud materjalidega niimoodi, et oleks võimalik parandada e-hääletuse süsteemi suuremad puudujäägid enne valimisi.

Vaatlejatele peab testperioodil, prooviläbimistel ja valimiste ajal tagama võimalikult vahetu juurdepääsu videojäädvustustele ja eri süsteemilogidele, mis aitavad anda hinnangu süsteemi toimimisele. Kui vaatlejad ei saa eelnevalt e-hääletusega seotud teabega tutvuda, muutub lisainfo küsimine ja päringutele vastamine vastuolude allikaks.

Demokraatlike protsesside usaldusväärsus sõltub kõigi osapoolte ühisest pingutusest ning kui vaatlejatele ei tagata võimalust täita oma põhiseaduslikku rolli valimiste läbiviimisel, süvendab see kahtlusi valimiste usaldusväärsuses. On selge, et e-hääletus sisulise vaatlemise võimaluseta pole jätkusuutlik.

Menetlusinfo

  1. Riigikogu juhatuse keeldumine saata pöördumine tagasi komisjoni (20.02.2024)

  2. Ettepanek saata pöördumine menetlemiseks tagasi komisjoni (7.02.2024)

  3. Kiri Riigikogule

    PealkiriKollektiivse pöördumise menetlusest
    Saatja
    • M.P.
  4. Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud

    Otsustati esitatud ettepanek tagasi lükata.

  5. Kiri Riigikogule

    PealkiriE-hääletuse vaatlusest
    Saatja
    • Märt Põder
  6. Arutelu Põhiseaduskomisjonis

    Otsustati esitatud ettepanek tagasi lükata.

  7. Arutelu Põhiseaduskomisjonis

    Otsustati jätkata arutelu komisjonis.

  8. Algatus menetlusse võetud

    Algatus on edastatud menetlemiseks Põhiseaduskomisjon-ile.

  9. Algatus jõudis Riigikokku

  10. Algatus saadeti riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  11. Algatus kogus 1000 allkirja

  12. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Internetihääletus

    Toetan väga targa mehe püüdeid midagi paremaks muuta, kuid seni, kuni meil on nn e-hääletus kodudest, hooldekodudest ja mitmel päeval, ei muutugi midagi, sest petturid leiavad aja jooksul ikka uued nipid, kuidas võim kaaperdada. Kindlalt on suurpettuse huvides asjaolu, et internetihääletuse tulemusi ei ole jooksvalt näha (meie kurikuulsas e-riigis!?) ning et eelhääletuse aja lõppedes puuduvad tulemused. Mis internetihääletus see üldse olla saab, kui serveris ei fikseerita hääli jooksvalt ja neid ei näidata selle aja lõppedes, ehk enne paberhääletuse algust? Kogu pühapäeva jätamegi petistele tulemuste "timmimiseks" - nii lihtsalt seda teha võimaldamegi! Kaua me laseme muul maailmas meie kui "eduka digitiigri" üle naerda? Oleme juba lausa haledad oma pettustega, kui oleme digi abil tehtud riigipööretega kuulsad! Me peaks rohkem rääkima rahvale, et Eesti variandi õige nimetus on "internetihääletus", mitte e-hääletus. Meie kasutatavat internetihääletust ei kasuta mitte ükski riik mitte kusagil sellisel kujul! Mitte ükski! See meie nn e-hääletus on tegelikult internetihääletus ja ei ole võrreldav teistes riikides osaliselt kasutatud e-hääletusega. Arvan, et meid petetakse sellega teadlikult, see variant absoluutselt ebaturvaline, muudetav, riskiderohke . Kui e-hääletust ongi mõnes riigis tehtud, siis on see valimisjaoskondade arvutitest, mitte isiklikest või ettevõtete omadest e ühistest. Veel: kuni me ei nõua täpselt EV Põhiseaduses sätestatud hääletuse korra järgimist, jätkub ka ebameeldiv erakondade ja nimekirjade kaudu hääletamine. See ei ole näiteks minul endal võimaldanud mitte kunagi valida seda inimest Riigikokku, keda soovin, vaid mind sunnitakse tegema valikut minu elukoha/piirkonna järgi. Kuna Riigikogu peab töötama otseselt kogu Eesti riigi rahva huvides, siis on selline kord ebaõiglane, kui üle riigi esitatud kandidaatide hulgast valida ei saa. Siis ehk jääksid välja Riigikogus mõttetud nupuvajutajatest näitlejad, sportlased, lauljad jts, keda saaks kasutada vajadusel ekspertidega teatud teemas, kuid enamasti (õnneks ühe erandiga-M.H.) neil puudub majanduslik ja juriidiline mõtlemine riigi juhtimiseks ning arusaam pikkadest dok-dest. Kuulsuste trügimine suure ja kindla raha peale on seal nende senise maine kaotanud. Peaksin saama valida üle Eesti esitatutest kandidaati, keda eelistan - majanduslikult ja juriidiliselt probleeme jagavat ning rahva ja riigi käekäigust hoolivat ausat inimest, mitte vargaid, pettureid ja suure sissetuleku ja hüvitiste noolijaid, kes sinna riigile ja rahvale lähevad halba tegema rahva raha eest! Üleriigilise valikuga (mitte ringkondade kaupa) näeksime lõpuks ka tegelikkust - kes kõige enam hääli kogub. Siiani on piirkonlik/ringkondlik ja erakondlik valimine vaid takistanud inimesel oma tahte väljendamist. See on tõenäoliselt ka suurim vastutuse hajumise põhjus. Kõik see puudutab ka presidendivalimisi - tuleb anda rahva kätte otsustamine igasuguste äraostetavate ja parteilisi mänge mängivate vahendajateta.

    1. See märgukiri pole ühemeheprojekt, vaid on koostatud kümnekonna valimisvaatleja sisendi põhjal, kes on e-hääletuse läbiviimisel osalenud aastatel 2011-2023, teinud ettepanekuid ja esitanud valimiskaebusi. Kas sellistel märgukirjadel on mõtet? Isiklikult arvan, et nende eesmärk on hoida üleval avalikku arutelu ja anda sellesse oma sisend. Kui seda mitte teha, siis sumbub diskussioon tagatubadesse -- ja kõik jätkub vanamoodi. Seetõttu pean mõttekaks mitte ainult selle petitsiooni, vaid *kõigi* e-hääletuse ja demokraatlike valimiste põhimõtete tagamisega seotud märgukirjade allkirjastamist. Adekvaatsete otsuste tegemiseks peavad olema kõik ettepanekud laual ja demokraatia baasprotsesse puudutavad arutelud ning neist lähtuvad otsused peavad olema avalikud.

  2. Pole kasu

    See, mida pakutakse, raskendab e-häälte töödeldust, kallimaks teeb ka, aga ei lahenda ühtegi reaalset probleemi. Kellele pakutakse skripti/koodi näidata ja mis kujul? Kudas vaatleja hakkab seda koodi kontrollima? Kust vaatleja teab, et kompileeritud kood on see saama, mida ta kontrollib ja taabel on see sama, mille peal pärast %% loetakse, ja kas see taabel üldse mängib mingi rolli? Selleks, et e-häätus oleks olnud usuldatav, ta siis peak olema kas avalik(nimi, perenimi, hääl ühes taabelis avalikus veebisveebis), või siis suhtavalik (nime asemel mingi kood, mida teab ainult isik), selle avalikustamise tulemuseks on - ükskõik milline inimkond (10 inimest, 100 inimest, 1000 iminest...) ühe momendiga võivad kontrollida, et nende hääl on õige ja samal momendil kogu taabeli %%id (ehk hääletamise tulemus) vastavad sellele, mida valimiskomisjoon publitseerib. Kõik ülejäänud liigipääsud ja tähtajad ei muuda seda, et skript on asendatud, et andmebaas on asendatud, häältekalkulaator on kõverpidi jooksev, ja jookseb üldse teisel serveril.

    1. Mina isiklikult olengi seisukohal, et e-hääletuse usaldusväärsuse tagamiseks võiks kasutada avalikku teadetetahvlit -- mõistagi paljastamata hääletajate identiteete. Lähtekoodi, kompileeritud koodi ja seda käitava riistvara kontroll on juba konkreetsest süsteemist sõltuv detailiküsimus, ka on lisaks koodile vaja avalikustada lähteandmed nagu valijate nimekirjad. Minu arvates on oluline, et sõltumad osapooled saaks kõiki protseduure nullist korrata. Konkreetne petitsioon puudutab neid küsimusi punktides 2 ja 5, aga märgukirja eesmärk pole iseenesest pakkuda välja e-hääletuse süsteemi, vaid sõnastada mõned vaatlemisel tekkinud kõige häirivamad praktilised probleemid ja nõuda nende lahendamist. Nende sõnastustes on ka algsed allkirjastajad kokku leppinud -- mis ei tähenda, et oldaks üksmeelel muudes küsimustes.

  3. Peeter Kreutsberg

    Asi väga lihtne - e-hääletus ja "paberhääletus" ei ole ÜHETAOLISED nagu nõuab Riigikogu valimise seadus! Paberhääletus on lihtsalt kontrollitav - kui palju oli hääletajaid, kui palju anti valimissedeleid, kui palju sai hääli üks või teine kandidaat mistahes valimisjaoskonnas (kui tekib vaidlus või kahtlus), sealjuures hääletanute isikud jäävad saladusse! Kui e-hääletus seda kõike ei võimalda, siis ühetaolisuse nõue pole täidetud!

    1. Riigikohus pole e-hääletuse põhiseaduspära kunagi püüdnud tervikuna hinnata. Eri õiguskantslerid ja nüüd ka Riigikohtu esimees Villu Kõve on avaldanud lootust, et kui selline hindamine toimuks, ei tähendaks see tingimata e-hääletuse kuulutamist põhiseadusvastaseks. Aga on selge, et kui see mingil põhjusel põhiseadusele ei vasta, ei tohiks e-hääletusega jätkata -- ja sõltumata oodatud/kardetud tulemusest oleks ammu aeg sellesse selgust tuua.

  4. Kremli märg unison's.

    Kuna Venemaa eraldab igal aastal miljoneid eurosid, et oma lähisvälismaal ebastabiilsust ja konflikte külvata, siis meie valimiste kahtluse alla seamine toetab Kremlit. Ma toetan seda, et EKRE valijad saaksid hääletada ainult pabersedeli kaudu, aga need on ju veel lihtsam võltsida.

    Olen lugenud läbi algatuse "E-hääletus tuleb muuta vaadeldavaks!" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
    NimiIsikukoodAllkiri