[IDEEKORJE] Mida saab riik teha, et inimesed õpiksid ja töötaksid kõrge eani?Uus Eakus

Liisi Uder,
Arutelu lõppenud

Arutelu tähtaeg:

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Töö ja õppimine muutub järgmise viiekümne aasta jooksul oluliselt, kuid Eesti tööturg ning inimeste oskused ja teadmised ei pruugi olla piisavad nende muudatustega toimetulekuks. See viib meid olukorda, kus inimesed ei saa töötada kõrge eani, sest nende oskusi või teadmisi pole enam vaja. Samal ajal elavad inimesed keskmiselt üha kauem. Lisaks plaanib riik tõsta pensioniiga.  

Mõtete kogumiseks loe eneseteostuse takistuste ja lahendusvariantide kohta uue eakuse visioonist http://pension2050.kogu.ee/visioon/#eneseteostus

///////// 

Idee esitamiseks logi kõigepealt sisse. Esitatud ideid saab kommenteerida samamoodi sisse logides. 

Pea meeles, et hea idee 
-          on tulevikkuvaatav; 
-          avab lühidalt probleemi, pakub lahenduse ja selgitab lahenduse positiivset mõju;  
-          on suunatud riigi tasandil katsetamisele või juurutamisele. 

Kommentaarid

  1. Võimaldada töötutel töötada käsunduslepingu alusel või osaajaga.

    Praegu ei või töötu üldse töötada. Kui ta veidigi ametlikult töötab, kaotab ta ravikindlustuse. See vähendab huvi tööd otsida ning inimene kaotab tasapisi oma kvalifikatsiooni ja tööharjumuse. Samas on selline käsunduslepingu või osaajaga töötamine hea võimalus mingis valdkonnas tööturule sisenemiseks. Loomulikult peaks sellest töötamisest töötukassat teavitama ning ehk peaks sel juhul ka hüvitist vähendama.

    1. Ideed arutatakse eneseteostuse teemaseminaril. Loe mõjuhinnangut siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/58bd1b46-abef-44c0-b43b-3e46b290de54

  2. Tööandja sotsiaalmaksu vabastus osalise koormusega töötava pensionäri tööle võtmisel.

    Tuleb stimuleerida tööandjaid pensionäre tööl hoidma nende omandatud erialal osalise koormusega. Pensionieas inimesel on tihti ülejõu käiv täistööajaga töötamine ja omandatud erialal on panustamine alati kasulikum mõlemale poolele.

    1. Absoluutselt nõus. Sama asja peale võiks mõelda ka siis, kui mitte-pensioniealine töötaja tahab vajalikul erialal edasi õppida/ ennast täiendada, aga täistööaja kõrvalt ei jaksa. Tööandjat võiks siis toetada, et tal oleks võimalik väärt töötajale osalist tööaega pakkuda ja mõne aja pärast on töötaja jälle 100% olemas ja ühtlasi kvalifitseeritum.

    2. Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/ce965c51-daec-468c-8284-fe33e707af04

  3. Motivatsioon

    Inimesi tuleks motiveerida töötama kaua, üks võimalus selleks on rakendada eakatele maksusoodustused ettevõtluses või soodustada tööandja maksukoormust eakate töötajate palkamisel

    1. Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/ce965c51-daec-468c-8284-fe33e707af04

  4. Avatud ülikooli pikem nominaalaeg soodustaks keskeas hariduse omandamist.

    Pragune kõrghariduse korraldus võimaldab avatud ülikooli vormis täiendada tasuta õppes oma haridusteed. ;-) Sessioonõppel põhinev õppetöö korraldus toetab elukestva õppe ideed ja arvestab reeglina töötava inimese vajadustega ja sobib hästi ka 40+ vanuses inimestele. Aga õppetöö koormus on suur ja on võrdväärne statsionaarsete tudengitega. Magistriõppe 120 EAP peavad kahe aastaga täitma nii statsionaari noored, kui ka avatud õppetöövormis õppijad, kellel paljudel on vaja õppimine ühildada pere ja tööga. Ettepanek: Muuta riiklike õigusakte nii, et ülikoolides avatud õppe nominaalaeg võiks olla 1,5 korda pikem kui sama taseme statsionaari tudengitel. Mõju: Keskeas ülikoolis ennast täiendanud inimene tunneb ennast tööjõuturul kindlamalt. Ka tööandjate silmis on kaasaegsema haridusega ja õppimisvõimeline inimene atraktiivsem. Teda võetakse kergemini tööle.

    1. Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/9d3d49b7-3b29-4f1c-9593-3ac755aa42ff

    2. Parandus eelmisele kommentaarile: Ideed arutatakse eneseteostuse teemaseminaril. Loe mõjuhinnangut siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/9d3d49b7-3b29-4f1c-9593-3ac755aa42ff

    3. Parandus eelmisele kommentaarile: Ideed arutatakse eneseteostuse teemaseminaril. Loe mõjuhinnangut siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/9d3d49b7-3b29-4f1c-9593-3ac755aa42ff

  5. Alus selleks, et olla tegus ja õpihimuline ka 70 aastaselt pannakse 20 aastaselt.

    On olemas selline väljend, et ühiskond on seda rikkam, mida rohkem tema liikmetel on vaba aega. Inimese harjumused kujunevad nagu tema füüsiski lapsepõlves ja noorukieas. On vähe tõenäoline, et inimene kes noorukina liialdab alkoholiga ja rikub oma tervist suitsetamisega ja ei hooli spordist võiks pensionärina oma suhtumist selles osas muuta. Selleks, et endas nooruses arendada tervislikku eluviisi ja harida kultuuriliselt on vaja vaba aega. Kui inimene aga rabab pika nädala tööd teha, siis puhkepäevade saabudes inimene lihtsalt tahab ennast füüsiliselt välja magada, et olla valmis uueks töönädalaks. Kui töönädal oleks nelipäeva ehk lühem ja taastumisperiood kolm päeva ehk kolmandiku võrra pikem, on inimene vähem stressis ja tema õpivõime oleks pikkade aastate vältel stabiilne ja tegus ka 70 eluaastatel. Ega asjata ei ütle vanasõnagi, mida õpid noores eas eluaeg sul seisab peas. Inimene töötab selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et töötada.

    1. Idee vajab oluliselt täpsemat mõjuanalüüsi, kui rahvakogu raames seda teha saab. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/0dfd980e-f747-4ada-8c85-4786ee5fc1b0

  6. Tugivõrgustik vanemaealiste nõustamiseks.

    Oleks sarnane karjääri nõustamisele, kuulub Töötukassa juurde. Nõustajateks hingehoidliku (mitte segamini ajada kirikliku hingehoidmisega) taustaga elukestva õppimise kogemusega positiivsed inimesed. Tänastest üle kuldse keskea inimestest on paljud madala enesehinnangu ja nõrga enesekindlusega inimesed, nad arvavad: "Ah, mis mina, ma ei suuda nagu nii noorematega võidu joosta, ma ei suuda õppida . . . ". Taolisi inimesi on vaja julgustada,edasi suunata, hea kui nõustaja saab näited tuua isiklikust pagasist.

    1. Idee tuleb arutelule teemaseminaril. Selle mõjuhinnangu leiab siit https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/21ccf9c5-43b6-40ec-8863-3852429d8fc7

  7. Raamatukogu kui kohtumispaik

    Kus juba käivad koos igas eas inimesed, ... saavad kokku teadmised, kultuur, .., kus saab kasutada arvuteid ja veeta niisama vaba aega? Raamatukogud võiks olla seni veelgi teadlikumalt orjenteeritud erinevate vanusegruppide kohtumispaigaks, kus on soodustatud ka omavahelist suhtlemis ja õpet. Nagu üldine kultuurikeskus, millele lisaks õppeprogramme. Vanematel inimestel on võimalus küsida nõu noorematelt ja vastupidi. Igapäevaselt leiaks aset kirjanikuõhtud, nooremate ja vanemate huviüritused, mis laiendaks vastakuti silmaringi, et soodustada publikumi omavahelist suhtlemist. Kontakti loomine erinevate põlvkondade vahel on oluline, kuid hetkel on kokkupuutepunkte vähe, isegi kui on huvi kokku puutuda, siis ei tea, kuidas. Suhtlemiseks soodsa pinnase loomine hoiab vanemad inimesed vormis ja nooremad saavad lisaks laiemale silmaringile näiteks suhtlemispraktikat, väärtustatud vabatahtliku staatust või kodus puudu jäänud tähelepanu.

    1. Omavalitsuse ja/või kogukonna ellurakendatav idee. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/df3074ee-6def-42d2-a523-6fb9703df4a9

  8. Mida saaks riik teha? Alates eelkoolist ja koolist- kasvatuse juurde lisada austus ja respekt vanemate inimeste vastu.

    Kaasata igal tasandil ka eakaid inimesi- hoolitseda selle eest et töökohad ja tööajad oleks vanematele inimestele vastuvõetavad. Mitte eraldada vanadekodusi vaid katsuda luua eakatele elamisi lastega perekondade keskele. Koolilapsed võiksid külastada vanemaid inimesi ja neid aidata arvutiprobleemida või sisseostudega teenides selle eest taskuraha (riigi rahakotist).

    1. Omavalitsuse ja/või kogukonna ellurakendatav idee. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/6bc1c08c-5fcb-4297-b8db-dd776b159654

  9. Tulumaksusoodustus oma vanemate koolituskuludele

    Õppimine on oluline igas eas, mitte ainult tööturul püsimiseks, vaid selleks, et olla võimeline tegema teiste ühiskonnaliikmetega koostööd, olla aktiivne kodanik ja eeskuju noorematele. Õppimine parandab nii subjektiivset vaimset tervist kui füüsilist tervist. Osalemine koduvälises õppes igas vanuses on üks viis vähendada riigi kulusid hoolekandele ja meditsiinile. Pensionieas inimeste tagatud sissetulek on väike ja jääb väikeseks ning kulud õppele ei ole tõenäoliselt esimene eelistus, millele inimene oma raha kulutab. Seetõttu on tarvis innustada teisi inimesi vanemaealiste õpet toetama. Ettepanek: Teha tulumaksusoodustus nendele summadele, mida on täiskasvanud laps maksnud oma vanemate koolituskuludeks.

    1. deed arutatakse eneseteostuse teemaseminaril. Loe mõjuhinnangut siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/702b45ec-b36f-4105-8578-2ff936780e0f

  10. Kohustuslik koolituskursus inimestele, kes on saanud 60-aastaseks

    Inimesed ei saa kohustusliku koolihariduse käigus teadmisi normaalse vananemise muutustest. Kui läheneb pensionile jäämine, pole inimestel teadmisi eesootavate rollimuutuste ega isikliku vastutuse suurenemise kohta. Tööinimesena pole huvi ega vajadust hoida ennast kursis vanuse kasvamisega seotud õiguste, kohustuste, võimaluste ja vajaduste teemadega. Samas on väga palju küsimusi, mille lahenduste teadmine enne pensionile jäämist parandab oluliselt inimese hilisemat elukvaliteeti, sh tervist ja iseseisva toimetuleku võimet. Mitmetes Euroopa riikides, nt Suurbritannias ja Saksamaal on ette näidata nn pensionieelikute kursuse (pre-retirement course) edukas kogemus. Et paremini mõista, mida koolitus tähendab, võib näitena tuua leeris käimise. Abiellumine toob kaasa vastutuse, uued ülesanded ja väljakutsed, milleks peab inimene valmis olema. Kuid teadmised selleks niisama vaadeldes ei teki, kuigi eeskujusid on ju ümberringi palju. Elu teiseks pooleks valmistumise kursust pakuvad ametlikud haridusasutused, programmi on välja töötanud valdkonna eksperdid. Koolitusel osalemine peaks olema tööandjate poolt võimaldatud ja soodustatud selliselt, et kursusel viibimise ajal palk jookseb. Kursuse läbiviimise kulud katab riik. Konkreetsed ja kvaliteetsed teadmised eesootavast vähendavad ebamäärasust, seega inimese tegevuse ebaefektiivsust ja tõenäosust langetada valesid otsuseid.

    1. Idee tuleb arutelule teemaseminaril. Selle mõjuhinnangu leiab siit https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/21ccf9c5-43b6-40ec-8863-3852429d8fc7

  11. Jagatud töökohad

    Luua praegusest mõistlikum ühiskondlik foon osaajaga töötamise soodustamiseks. On töökohti, mida saaks jagada erinevate põlvkondade esindajate vahel, nt lapsehoolduspuhkuselt naasev noor ema ja 60+ isik saaksid üsnagi edukalt hakkama mõnelgi ametikohal tööd jagades, töötades nt 3+2 päeva. Vanem võib ka nooremat asendada, kui nooremal lapsed haiged. Saab ju olla paindlik ja tingimused kokku leppida. Väide, et nt vanematel isikutel digitaalne kirjaoskus puudub, ei pea juba ammu paika. Inimeste motivatsiooni, töössesuhtumist ja kogemusi-oskusi pole Eesti jaoks iialgi liiga palju, käigem siis sellega hoolikamalt ümber.

    1. Ideed arutatakse eneseteostuse teemaseminaril. Loe mõjuhinnangut siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/b47faf06-c763-4f3c-93a4-02c969496d89

  12. Maksusoodustused

    Anda inimestele valik pensionile minemise asemel edasi tööl käija, vabastades nad tööjõumaksudest. Täpsemalt https://rahvaalgatus.ee/initiatives/749e05fa-2a0c-4123-8dbc-401149b95af2

    1. Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/4dd73a55-8c43-4d82-bafe-1fed5f30537e

  13. Soodustada osalise tööajaga töötamist

    Tööandjal on sarnane maksu- ja halduskulu täis- ja osaajaga töötaja palkamisel. Teavitustöö innustamaks (mistahes vanuses) inimesi töötama osaajaga. Probleem: Vanematel inimestel on vähenenud füüsiline jõudlus, neil esineb rohkem tervisest tulenevaid takistusi täisajaga töötamiseks. Keskealiste põlvkonnale langeb nii vanematega kui lastega seotud hoolduskoormus ning risk üle pingutada. Suurem valikuvabadus tõstab motivatsiooni. Mõju: Kasvab tööefektiivsus, pikeneb tööelu, inimestel on väiksem võimalus tööjõuturult välja kukkuda.

    1. Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/4dd73a55-8c43-4d82-bafe-1fed5f30537e

  14. Vanusjuhtimise põhimõtete rakendamise soodustamine organisatsioonides.

    Tööinspektsioon teeb teavitustööd. Riik pakub töötaja töö säilitamise meetmeid, sh maksusoodustused x-aastaste ja vanemate inimeste koolituskulude katmisel. Probleem: töötajate täiendkoolitusel osalemine on vanemates vanusrühmades noorematega võrreldes harvem, mis tuleneb nii tööandja kui töötaja vähesest motivatsioonist. Tunnetatakse riski, et tehtud kulu tasuvusaeg võib jääda liiga lühikeseks. Mõju: koolitustel osalemine suureneb, läbi mille tõuseb töösoorituse kvaliteet ja tööandja tahe töötajat tööl hoida.

    1. Idee kohta ei koostatud mõjuhinnangut, kuna ettepanek pole piisavalt konkreetne.

  15. Edendada täiskasvanute võimlemist.

    Hiinas käivad vanemaealised parkides tai chid tegemas, ka Helsingi linnaparkides näeb täiskasvanute liikumise rühmatunde. Eestis tuleks riiklikult soodustada tööealiste ja pensioniealiste inimeste võimlemist läbi selle, et tagatakse tasuta koolitused KOV-de ja organisatsioonide eestvedajatele ja treeneritele. Probleem: Uuringud on näidanud, et isegi vähene võimlemine aitab ennetada kroonilisi haigusi võrreldes sellega, kui inimene regulaarse võimlemisega ei tegele. Senised soovitused (nt 20 min x 5 päeva nädalas) on efekti saavutamiseks isegi liiga kõrged. Piisab vähemast. Selleks, et tekiks arusaam võimlemise lihtsusest ja kättesaadavusest ning selle tohutust mõjust elukvaliteedile, on tarvis muuta võimlemise suhtes levinud valearusaamu ja näidata, et see on tõesti kõikidele kättesaadav. Seejärel toetada koolitatud eestvedajate tööd kogukondades. Võimlemine ennetab ja ennistab. Mõju: Paraneb töövõime ja iseseisva toimetuleku võime ning heaolu.

    1. Omavalitsuse ja/või kogukonna ellurakendatav idee. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/115f65c5-306b-4069-b5d0-9ea66a91e94f

  16. Töötukassa muuta Tööametiks, mis teenindab igas vanuses inimesi, kes tahavad teha tööd

    Töötukassa tegevus ümberkujundada Tööametiks, mille üheks ülesandeks on pidada arvet kõigi ametis registreerunud tööhuviliste inimeste võimete, oskuste ja motivatsiooniprofiilide üle. Igal inimesel on kordumatu komplekt oskuseid ja võimeid, mis võivad olla väga erinevad sõltuvalt vanusest, soost, väljaõppest, elutingimustest ja varasemast töökogemusest. Vanematel inimestel on vähem füüsilisi võimeid, kuid võivad olla kõrgemad vaimsed võimed ja paremad sotsiaalsed oskused. Motiiv on aga kindlasti igaühel, kes on ennast Tööametisse üles andnud. Tööametisse võivad end tööotsingute või uute ettevõtlusega seotud väljakutsete keskkonda registreerida kõik Eesti residendid, kes tahavad oma tööelus muutusi. Selle suuremahulise töö tegemisel tuleb kaasata vabatahtlikke tööndjate ja töövõtjate hulgast, eriti neid, kes on juba saanud Tööametilt kas head nõu, sobiliku töötaja või sobiliku ameti. Võiks luua eraldi analüüsi ja otsingukeskkonnad kuni 30-aastastele ja üle 55-aastastele inimestele, kelle võimete- ja motivatsioooniprofiilid erinevad „keskmisest“ kõige enam. Põhimõte – turul nõutavate tööoskuste ja isikuomaduse ning soovitavate töökohtade vahel tuleks pidevalt taotleda tasakaalu. Seda ei tohi aga teha tööotsijatele nende õppesuundi dikteerides, vaid püüdes hoida kõiki asjaosalisi samal infoväljal. Kõigile huvilistele tuleb hoida uks lahti ettevõtluskoolitusteks ning esimeste sammude toetamiseks, kui inimene juba on otsustanud hakata vähemalt iseendale tööandjaks.

    1. Idee on Eestis juba rakendunud. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/9de9e653-f72a-45ae-b445-51ea0ed21cc1

  17. Muuta avaliku sfääri töökohtades normiks vanuseline mitmekesisus

    Diverstiteedinõude kehtestamine avalikus sektoris – kõik avaliku sektori ametid peavad tagama, et nende töötajaskonna vanuseline diversiteet oleks vähemalt 30 aastat

    1. Ideed ei ole mõistlik Eestis rakendada. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/6723e81e-9c11-49ad-9ef9-23e247622fb6

  18. Julgustada palgatöötajaid muutustele

    Alates viiendast tööaastast samal ametikohal peab tekkima võimalus omal soovil töölt lahkumiseks nii, et on tagatud samasugused hüvitised Töötukassa (Tööameti) poolt, kui koondamiste puhul. See muudab tööturu ja töötajate liikumise paindlikumaks.

    1. Ideed arutatakse eneseteostuse teemaseminaril. Loe mõjuhinnangut siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/533d67e3-fae6-4603-88fc-4ef3e2a0021e

  19. Võtta maha eksimishirm, võimaldada õppida oma (ja teiste) vigadest

    Kõigil ettevõtjatel, ettevõetete juhatuste liikmetel peab olema võimalus osaleda Tööameti arutelude ja otsingute keskkondades nii töötajate- kui tööotsijatena võrdselt kõigi teistega. Ettevõtte pankrotti või hääbumist ei peaks käsitlema kui suurt õnnetust, vaid kui uute võimaluste avanemist – Tööameti kaudu võivad avaneda uued võimalused igaühele, kellel on motiiv uusi väljakutseid otsida.

    1. Idee on Eestis juba rakendunud. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/a3827910-0885-437f-ae36-7e161c884def

  20. Eakate ettevõtlusideed väärivad rakendamist

    Riiklikult toetaud startup'i keskkonna loomine 55+ inimestele, kellel võib olla väga häid ettevõtlusideid, kuid nad vajavad kvalifitseeritud nõuandeid ja kontakte investoritega. Nad võivad olla ka eluaegsed palgatöötajad, kes tahavad elulaadi vahetust ning on valmis hakkama ise endile tööandjateks.

    1. Ideed arutatakse eneseteostuse teemaseminaril. Loe mõjuhinnangut siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/41798cc7-3594-4090-a9f1-52a28da9cd98

  21. Kõige väärtuslikuma ressursi otstarbekast kasutamisest

    Säästlikkus ei tähenda vaid looduslike ressursside või raha säästmist vaid peab tähendama ka seda, et ka sotsiaalset ressurssi ehk kõiki inimesi tuleb kohelda ja kasutada säästlikult, vastavalt igaühe unikaalsele profiilile. Üleüldise tehnifitseerimise ja robotiseerimise ajastul muutuvad olulisemaks kõik inimlikud kvaliteedid, millest suur osa on omasemad just vanematele inimestele: empaatia, kuulamis-, vaatlemis- ja eneseväljendamisoskused, kaasamisevõime jne Rääkimata pikaajalisest töökogemusest ja elutarkusest, mis aitavad kaasa sidustatusele nii ettevõtetes kui ühiskonnas tervikuna. Seega tuleb riiklikku programmi „Säästlik Eesti“ lisada ka tööjõuressursside sh eriti inimliku kogemuse, kui ressursi säästliku ja otstarbeka kasutamise nõue. Tuleb kaotada olukord, kus inimesed peavad häbenema oma kahte kõige väärtuslikumat omadust: auga elatud aastaid ning omandatud töökogemusi! Kui eraettevõtjad seda veel ei taipa, siis riigistruktuuridel on võimalus olla eeskujuks.

    1. Ideed arutatakse eneseteostuse teemaseminaril. Loe mõjuhinnangut siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/56d3ba7d-570e-4f7b-aedd-0f42c7daa0fd

  22. Avalik ruum inimsõbralikuks

    Ehitus- ja planeerimisseadustesse viia nõue avaliku ruumi kujundamisel arvestada alati vanemate inimeste liikumis- ja puhkamisvajadusi. Kohalikud omavalitsused peavad selle põhimõtte järgimist järjekindlalt nõudma. Vajalik on liikumisvõimaluste järjekindel arendamine kõigis asumites ja maanteede kõrval, metsaradade võrgustiku loomine ja sidumine RMK matkaradadega jne. Liikumine on peamine tervena elatud aastate tagaja!

    1. Ideed arutatakse eneseteostuse teemaseminaril. Loe mõjuhinnangut siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/396f0f95-e5ca-41ca-af33-460963ce6ba3

    2. Kuigi üleval toodud link on õige, siis arvestades idee iseloomu arutatakse seda tervise teemaseminaril koos teiste sarnaste ideedega.

  23. Vaimne ärksus; kõrgem enesehinnang heast tervisest ning ühiskonna suhtumisest

    Soodustada võiks eakate klaveriõpet (juba keskealiste) või mõnd muud sarnast kahe käega mängimise pilli. See hoiab aju töös ning muusika on ka stressi hästi maandav. Ei saa salata, et vanemas eas kipuvad inimese mõtted aeglasemalt käima ning mõningad neist liigselt kinnistuma, kui teised ei jõua üldse kohale. Minule teadaolevad eriti vanad selge mõistusega inimesed (saja ringis) omavad kõik ühte loomujoont: rõõmsameelsus. Ehk kuidagi tuleb see rahvas rõõmsamaks saada….terved hambad (= tervem organism ja enesehinnang, mis omakorda = võimalus tööturul) ja aksepteeriv suhtumine ühiskonna poolt (sotsiaalkampaaniatega ning suurte brändide abiga suunata ühiskonna suhtumist) oleks juba suur samm. Toimetulek on ka muidugi suur tegur, mis inimesed kurvaks teeb ja eneseväärikusele, ning seejärel eluisule hoobi annab. Ring hakkabki ju koomale tõmbama :)

    1. Omavalitsuse ja/või kogukonna ellurakendatav idee. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/be90a991-d3d0-4050-9609-383a2a1889cf

  24. Avalik sektor saab näidata eeskuju eakate kogemuste arvestamisel

    Tootmisstruktuuride suurem hajumine, jagamismajanduse areng, kõigi turgude, sh tööturu kiire muutlikkus ja paindlikkus, sotsiaalse sidususe, kui ühiskonna kõige väärtuslikuma kapitali esiletõus – see kõik eeldab ka riigi arengu ettenägemisel ja planeeerimisel uusi lähenemisi ja ideid. Sotsiaalseid ja poliitilisi uuendusi (erinevalt tehnoloogilistest!) võivad eelkõige välja käia ja ellu viia elukogenumad juhid ja teised kogemusi akumuleerinud ja mõtesatnud isikud. Eesti Arenguseire nõukogu, Praxis jt mõttekojad peavad aktiivselt ja süsteemselt kaasama ka oma kodumaa parimat töö- ja juhtimiskogemust, pidades silmas, et praegused 60-70- aastased olid need, kes alustasid 30 aastat tagasi uuendustega majanduses ja ühiskonnakorralduses. Ka IT ja teised tehnoloogilised lahendused toodi meie ellu just nende inimeste poolt, keda praegu liiga tihti kiputakse välja tõrjuma või ressursina maha kandma. Seega peaksid diversiteedinõuet ja riiklikult juba kehtestatud kaasamise imperatiivi täitma eelkõige need asutused ja ühendused, kellel on ühiskonna ees vastutus parimate arenguteede valikute eest.

    1. Idee kohta ei koostatud mõjuhinnangut, kuna selles pole toodud konkreetset ettepanekut. Diversiteedinõude idee on idee aurot pakkunud eraldi ideena.

  25. Vähendada ealist segregatsiooni

    Soodustada selliste kogukonnakeskuste loomist, kus oleks huvitavat tegevust erinevatele põlvkondadele, eriti aga väga noortele ja vanadele, kellel on üksteisele palju öelda. Keskmist – 30-55 aastaste põlvkonda on raskem sellistesse kooslustesse haarata, kuid ka neile tuleb järjekindlalt luua võimalusi seal osalemiseks (laiendatud polüfunktsionaalne seltsimaja). Igasugune vanuseline segregatsioon, mis viib peaaegu alati ka vanuselisele diskrimineerimisele, tuleb vähemalt avaliku võimu mõjupiirkondades lõpetada. See oleks eeskujuks ja signaaliks ka erasfäärile.

    1. Omavalitsuse ja/või kogukonna ellurakendatav idee. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/df3074ee-6def-42d2-a523-6fb9703df4a9

  26. Tööalane rakendus kõrgharidusega kodanikele pensionipõlves

    Oleks hea leida kõrgharidusega isikutele pensionipõlveks töö, kus nende kogemused ja eeldatavalt hea eneseväljendusoskus leiaksid rakenduse ja töö võimaldaks väikesele pensionile lisa teenida. Idee: suur osa eelnevate perioodide fotodest, dokumentidest, artiklitest ootavad digiteerimist, mille üks töömaukaim osa on nende dokumentide/arhivaalide/museaalide kirjeldamine. Kui mäluasutused saaksid korraldada oma sellealased tegevused viisil, et mäluasutuse töötajad on selle tööga rakendatud minimaalselt ja töö tellitakse loodava(te)lt juriidilis(t)elt isiku(te)lt, kes koolitavad oma kaadreid (kõrgharidusega pensionäre) INNOVE rahalisel toel pädevaks digiteerimise tööjõuks. Selle lahenduse plussid: • suur hulk pikalt tegemist ootavat tööd saab tehtud • kõrgharidusega pensionärid saavad huvipakkuva tegevuse ja tunnevad end ühiskonnas väärtustatuna (ei pea otsima rakendust koristaja või garderoobihoidjana) • kõrgharidusega eakad orienteeruvad hästi eelneva ajaperioodi ühiskondlikus korralduses, mis on vajalik dokumentide kirjeldamisel • selle töö tegemist ei sega füüsilised puudused, kehv stressitaluvus, läbipõlemissündroom • tasu selle töö eest võib olla täiskoormuse puhul alla keskmise kuupalga • väikeste pensionide probleem saab leevendust selle tegevusega rakendatute puhul • digiteerijad saaksid vajadusel töötada kaugtöö korras - nende jaoks poleks vaja tagada töölaua ja arvutiga töökohta • pensionärid saaksid vajadusel töötada osalise koormusega • mäluasutuste vastavad töötajad vabaneksid aeganõudvast ja tüütust tööst, osad neist hakkaksid juhendama pensionäre-digiteerijaid • riik, kellele kuulub suur osa mäluasutustest, saaks selle idee realiseerimist katsetada-juurutada • idee realiseerimine hoiaks tööjõuturul suure hulga kogemustega inimesi (tööjõuressursi otstarbekas kasutamine)

    1. Ettepanek on lahendatav isiku, tööandja või organisatsiooni tasemel. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/b8a8f16f-ef2c-477c-bd64-80e28cedef88

  27. Maksusoodustused pensionäride palkajatele

    Tartu Seeniormeeste Klubi e-kirjaga esitatud idee: Kui riik tõesti tahab tööturul hoida inimesi-peaks arvestama ettevõtjatega -tööandjatega. Senini pakutud keerukas süsteem on paljudele arusaamatu, mis on viinud palju inimesi kohtuteni. Iga töötaja maksaks oma maksud ise, nagu seaduses ette nähtud. Riik vabastaks maksudest tööandjad, kes võtavad tööle puudega inimesi ja pensionäre. See oleks üheselt selge ja kõigile arusaadav. Tööandja kannaks 10 päeva enne tööle asumist töötaja töötajate registrisse ja kõik tunneks endid võrdsete inimestena. Sama peaks toimima ka alaealiste noortega, et varakult õpiksid teenima ja tööd austama. Teeme siis kõik selleks, et ka Eesti inimesed võiksid aktiivsena ja nooruslikult vananeda. Saadan lühikokkuvõtte meie klubi tegevusest, et tekiks ettekujutus meie seltsielust kus 1/3 liikmeid on juba haaratud osalise või täiskohaga töötamisest.

    1. Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/4dd73a55-8c43-4d82-bafe-1fed5f30537e

  28. Inimeseõpetus kohustuslikuks ärikoolides ja kõrgkoolide juhtimiserialadel

    Ettevõtjaid ja juhte tuleb õpetada ja treenima nägema igas inimeses võimalust ja oma töötajates ettevõtte kõige hinnalisemat ressurssi. Õpetada kokku viima ettevõtete vajadusi ja tööpakkujate võimekusi. Õpetada hindama elukogemusi, empaatiavõimet ja sotsiaalseid oskusi. Õpetada ettevõtjaid ja juhte mõistma, et iga ettevõte on lisaks kasumiteenimisallikale ka osa sotsiaalsest kooslusest, mis kas toodab juurde või lõhub sidusust. Õpetada looma ja hoidma psühholoogilist turvakeskkonda, mis on aluseks loovusel ja kõrgele tootlikkusele. Eakamatel inimestel, nende kohtlemisel ja töö väärtustamisel on oluline osa kogu töökeskkonna hubasemaks ja turvalisemaks muutmisel. Riigipoolne abi ettevõtetele võiks toetada koolitust ka psühholoogia alustõdede omandamiseks.

    1. Ideed arutatakse eneseteostuse teemaseminaril. Loe mõjuhinnangut siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/26ef2413-ef56-49c1-889c-4f7c86460ee6

Olen lugenud läbi algatuse "[IDEEKORJE] Mida saab riik teha, et inimesed õpiksid ja töötaksid kõrge eani?" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
NimiIsikukoodAllkiri