Idee sisu
Ehitus- ja planeerimisseadustesse viia nõue avaliku ruumi kujundamisel arvestada alati vanemate inimeste liikumis- ja puhkamisvajadusi. Kohalikud omavalitsused peavad selle põhimõtte järgimist järjekindlalt nõudma. Vajalik on liikumisvõimaluste järjekindel arendamine kõigis asumites ja maanteede kõrval, metsaradade võrgustiku loomine ja sidumine RMK matkaradadega jne. Liikumine on peamine tervena elatud aastate tagaja!
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Linnade ja maa-asulate avalik ruum vanemaealistele atraktiivseks ja liikumist soodustavaks.
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Ettepanek puudutab laiemalt avaliku ruumi, sh teede, tänavate, läbipääsude, avalike radade kujundamist ja parandamist. Seda ei reguleeri praegu ükski seadus ega poliitika, üksnes soovituslik juhendmaterjal „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“ ning üleriigiline transpordi arengukava 2014-2020. Arengukava kohaselt peab inimkeskne elukeskkond sisaldama liikumisvõimaluste parandamist eeskätt jalgsi, ratta ja ühistranspordiga liikumist eelisarendades. See, kas arengukava eesmärke taristu arendamisel ja ruumiplaneerimisel järgitakse, on omaette küsimus.
Ettepanek ei eelda seadusemuudatusi, kuna planeerimis- ega ehitusseadus ei sea omavalitsustele takistusi eakate vajadustega avaliku ruumi kujundamisel ja parandamisel arvestada. Omavalitsused saavad üld- ja teemaplaneeringute, arengukavade ja muu strateegilise tegevusega suunata avaliku ruumi arendamist ja universaalse disaini põhimõtete järgimist. Samuti on metsaradade ja kergliiklusteede ühendamine pigem kinni omavalitsuste ja teiste asutuste, nagu RMK koostöötahtes, mitte seadustes. Avaliku ruumi mööbli (pingid, piknikukohad, puhkealad) paigaldamist omavalitsuse või miks mitte ka ettevõtjate, kogukondade poolt ei takista samuti praegu miski. Omavalitsused saavad luua tingimused selleks, et liikumis- ja puhkamisvajadustele vastavad algatused tekiksid.
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Sobib väga hästi, eeldab vaid läbimõeldud otsuseid ja tervikvaadet, et riigi ja omavalitsuste planeerijad, arhitektid ja projekteerijad seostaksid avaliku ruumi kvaliteeti tervishoiukulude, inimeste heaoluga, elukeskkonna olulise mõjutajana. Läbimõeldud ruumiloomega saab tõsta eakamate inimeste füüsilist aktiivsust ja vaimset heaolu, eemaldades barjäärid kodust väljumisele ja avalike ruumideni pääsemisele.
Ettepanek tõstatab ammu teada probleemi, et tänavate ja teede planeerimine ja ehitamine ei käi planeerimisseaduse alla, mistõttu pole need avalikustamisele kuuluvad ruumiotsused. See tekitab tihti olukordi, kus olulised tee-investeeringud tehakse omavalitsuste või riigi poolt tee tulevaste kasutajatega kooskõlastamata, tuues pahatihti ohvriks avaliku ruumi kvaliteedi sealhulgas eakate või liikumisraskustega inimeste jaoks. Lisaks on probleem selles, et avalik ruum ja ühistransport (ehk ligipääs kergliiklusteedele, radadele, tänavavõrgustikule) on omavahel halvasti ühendatud, mis on aga kaasaegse ruumiplaneerimise üks olulisemaid osi.
Linnade ja maa-asulate teede disain tuleneb otseselt tee projekteerimise normidest ja standardist “Linnatänavad”. Standard lähtub praegu tänavast kui autotranspordi sõidukoridorist, mitte avalikust ruumist. Linnatänavate standardis on vaja seada tervislikult ja keskkonnasõbralikult liikujad (sh eakad) esikohale, et tänavad ja teed kui oluline osa avalikust ruumist muutuksid inimsõbralikumaks ja eakatele sobivamaks. Niimoodi muutuvad ka avalikud ruumid ja neis pakutavad teenused kõigile ligipääsetavaks ja kättesaadavaks.
Valitsuse juurde parajasti loodav ruumiloome ekspertkogu hakkab riigi tasandil elukeskkonna poliitikat looma.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Ainult positiivsed mõjud:
- tervistedendava elukeskkonna ja avaliku ruumi loomine tähendab, et inimestele (sh eakamatele) luuakse võimalused rohkem õues olla ja liikuda, seda nii linnades kui maakohtades;
- füüsiliselt aktiivsemad inimesed vähendavad kulusid tervishoiusüsteemile;
- väheneb liiklusõnnetuste arv, sh vanemaealiste ohvrite ja õnnetuste põhjustajate arvukus;
- mida elavam on avalik ruum, seda rohkem sotsiaalseid sidemeid inimeste vahel tekib, seega luuakse eeldused sotsiaalse sidususe kasvule;
- olemasolevate teede ja radade ühendamine võrgustikuks vähendab uute teede ehitamise investeeringuvajadust;
- Linnades aitab ettepanek suurendada säästlikkust (n-ö rohelist mobiilsust), mis tähendab omakorda väiksemat vajadust kasutada taastumatuid ressursse, saastatuse ja mürataseme vähenemist. See aitab kaasa turvalisema elukeskkonna tekkimisele tiheasutustes, mis omakorda vähendab äärelinnastumise survet (mida põhjustab eemalekolimine ebaturvalisest keskkonnast).
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Tiheasumites ja suurtes linnades liigutakse tänavaruumi kui avaliku ruumi kasutajasõbraliku disaini suunas. Mõned näited: Praha avaliku ruumi disainijuhend (Prague Public Space Design Manual), Ühendkuningriigi Manual for Streets, Iiri Vabariigi Design manual for Urban Roads and Streets.
Inimeste üksilduse vähendamisega tegeleb näiteks Amsterdamist alguse saanud kodanikualgatus Pinkide Kollektiiv (BankjesColletief), mis kutsub inimesi paigutama tänavatele pinke ning reklaamib neid naabritega suhtlemise kohana.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Üks viis eakates liikumist soodustada on tõesti füüsilise ruumi ja liikumiskohtade atraktiivseks muutmine, teede omavaheline ühendamine jne. Teine viis eakate seas liikumist soodustada on teadlikkuse tõstmise ja kodanikualgatuse kaudu, nt rühma-jalutuskäike korraldades või liikumisradade ühendamise kohta ühisettepanekuid omavalitsusele tehes.
Hea näide kogukondlikust algatusest probleemi lahendamisel on heategevuslikud Eesti lionsklubid, mis paigaldavad rahvusvahelise lionsliikumise 100. juubeliaastal üle Eesti kokku sada heateopinki. Selliseid algatusi on vaja omavalitsustel soodustada, sest kõike ei peagi omavalitsused ise algatama või finantseerima.
Linnade ja maa-asulate avalik ruum vanemaealistele atraktiivseks ja liikumist soodustavaks.
Eksperdid: Elo Kiivet, Andres Levald, Toomas Paaver, Teele Pehk
Idee kiideti teemaseminaril heaks
Arutelu käigus leiti, et kui ümbritsev keskkond on liikumise mõttes liigutav eakatele, siis on see kõigile meeldiv keskkond. Riiklikult saab linnatänavate standardis ja muudes vastavates järgitavates dokumentides sätestada teede-tänavate ja muude avalike ruumide projekteerimisel tingimus, millise vahemaa tagant puhkekohad (pingid jm) rajada.