- koondab riigisiseselt läbiräägitud ja kokkulepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad olulisemad arengueesmärgid ja tegevussuunad;
- loob konsolideeritud arengueesmärkide põhjal keskse pikaajalise finantsraamistiku;
- annab aluse järgmise perioodi eurorahade planeerimiseks ja kasutamiseks.
Kuna Arvamusfestivalil toimus mitmeid tulevikkuvaatavaid ja Eestile suuri eesmärke seadvaid arutelusid, kasutab Eesti 2035 neid mõtteid väärt sisendina strateegialoomes ja septembris 2018 algavateks sisuseminarideks.
Ühtlasi tekkis siia allapoole kokkuvõte Arvamusfestivali koosloomealast (https://www.facebook.com/events/659816454366942/), kus strateegialoomet ja strateegia elluviimist läbi mängiti.
Nende tulevikkuvaatavate arutelude säutsu-kokkuvõtted on allpool kommentaaridena
10. augustil toimunud arutelud
13-15 Millises maailmas tähistab Eesti oma 120. sünnipäeva? (koosloomeala) https://goo.gl/oyvqbA14-15.30 Tagasi Eestisse (Eesti Meedia ala) https://goo.gl/77K8qv
14-15.30 Eurotoetuste vähenemine - väljakutse kogukondadele (ääreala) https://goo.gl/9Fgq9u
14-15.30 Millest toodame elektrit pärast põlevkiviaega? (Energiapöördeala) https://goo.gl/o2u9Rw
14-15.30 "Mina jään", "Aš lieku", "Es palieku" - Baltic countries a disappearing nation? (Baltimaade ala) https://goo.gl/VxRCYh
14-15.30 Digimuutuv kool (Haridus 2.0) https://goo.gl/jV2Z4j
15-16.45 Terade sõkaldest eraldamine: milline on visioon Eestist 2035? (Koosloomeala) https://goo.gl/8xj5fX
15-16 Kaks keelt ühe katuse all: kui Katrin ja Katja käiks ühes koolis (SDE ala) https://goo.gl/oSreH7
16-17.30 Kas surnukstöötamine on paratamatus? (Sotsiaalse innovatsiooni ala) https://goo.gl/jLh3op
16.15-17.45 Välispoliitiliste otsuste tegemine peab olema demokraatlikum (Välispoliitika ala) https://goo.gl/VicTdF
17-18.30 Lõimumine 2035: trendid, võimalused, ohud (koosloomeala)
11. augustil toimunud arutelud
12-14 Lõimumine 2035: kas lõimumist on vaja planeerida või saame ühiskondliku kokkuleppega hakkama? (Koosloomeala) https://goo.gl/vi5ZnZ12-13.30 Noored VS otsustajad - noorte ootused uuele Riigikogu koosseisule (Noorteala) https://goo.gl/PTcE3L
13-17 Osalusarutelu #kuidasmekestame (inimvara ala) https://goo.gl/CqBdeT
14-16 Strategic state governance game without development plans: 0:1 Estonia versus Scotland (Koosloomeala) https://goo.gl/Q9CD7g
14-15.30 Demograafia ja tööjõud: Eesti 2038 (Baltimaade ala) https://goo.gl/bDi3or
16-18 Kuidas on senised üle 30 rahvaalgatust mõjutanud Eesti arengut? (koosloomeala) https://goo.gl/sxY5NQ
18-19 Silotornid lõhutud ja strateegiline riigihaldus paigas? Koosloomeala kokkuvõte https://goo.gl/2DS2TA
Säutsu-kokkuvõtet võib igaüks teha, logides rahvaalgatusveebi sisse ja sisestades konkreetse arutelu kohta eraldi kommentaarina järgmist:
- märksõnad Eesti tuleviku kohta
- probleemi- ja teemapüstitused nii eesmärkide kui tegutsemisviisi kohta, millega tasub pikas strateegias arvestada
- hiilgavad tsitaadid ja mõtted osalejailt
Kommentaari pealkirjaks arutelu pealkiri ja lühi-url! Kokkuvõtteks piisab 3-4 reast või lausest.
Eurotoetuste vähenemine - väljakutse kogukondadele (ääreala)
https://goo.gl/9Fgq9u Jätkusuutlikus. On vaja mõelda läbi ärimudelid. "Tuleb tähelepanu hoida õngel, kes seda teinud, on palju kasu saanud ja väljuvad sujuvalt". "Aga mis ühele on õng, see teisele on kala - kuidas tunnetada vahet ja selle põhjal valikuid teha?"
Maaelu omapärad. Ettevõtlus ja kogukonnad - ei püsi tänases ilmas ilma maksumaksja toetuseta. Seda küsimust lahendavad ka teised riigid. Meie kogukonnad ei ole veel piisavalt tugevad. #kogukond #õmblustetaühiskond
Digimuutuv kool (Haridus 2.0)
https://goo.gl/jV2Z4j Keeleküsimus - mis keeles õpime, sõltub sellest, mis keeles on info ja tehnoloogia, mida õppimiseks kasutame. Mitte õppida seadmeid, vaid loogikat, kuidas pidevalt muutuva tehnoloogiaga keskkonnas toimida. Õpianalüütika ja personaliseeritud õpe. Õppimise füüsiline koht on üha vähem klassiruumis grupina koos. Õppimine jääb alati aju pingutuseks - seda ei võta ükski vahend ära. Õpetaja ajakasutus muutub. #ühtnekool
Tehisintellekt võib õpetada teadmisi, aga kuidas ta õpetab sotsiaalseid oskuseid?
Millises maailmas tähistab Eesti oma 120. sünnipäeva? https://goo.gl/oyvqbA
Eesti võimalik tee maailmatrendide tuultes: * Personaalsem lähenemine tervishoius ja töötamises. Riina Sikkut: "Tehnoloogia võimaldab meil keskenduda mitte keskmisele inimesele, vaid igaühele eraldi." * Looduse (rabade, metsade ja muu) hoidmine ja ringmajanduse tõus, inimeste seotus keskkonnaga (mis on meie endi korraldada, ei sõltu maailmast). * Majandus ja geopoliitika: geoökoloogiline surve (nt veega seotud probleemide lahendamine), hariduse jt valdkondade ümberstruktureerimine, ettevõtete lülitumine digitaalsetesse turuplatsidesse, Skandinaaviaga ja Baltikumiga suurem koostöö tehnoloogiaarengus, inimvara defitsiidi kiire lahendamine. Eurotsooni ja läänetsooni kuulumine, samas piiririigiks olemine. Äärmise ebastabiilsusega arvestamine, eriti Venemaalt. Suveräänsuse piirid ja julgeolekuplaan B.
Arutelu ja rühmatööde moderaatori Toomas Roolaiu kokkuvõte (vahendatuna): 1) 2035 perspektiivis globaalsel tasandil on suured muutused ja need mõjutavad meid, kusjuures on palju selgelt meile keerulisi trende. 2) meil Eestis ON ressursse ja võimalusi väga hästi hakkama saada, aga mitte samamoodi edasi tegutsedes. 3) votmeks on ressursside targem kasutamine, nt personaliseeritud meditsiin, loodussäästlikumad majandamise lahendused, paindlikud sotsiaalse abi meetmed jne.
Kaks keelt ühe katuse all: kui Katrin ja Katja käiks ühes koolis (SDE ala)
https://goo.gl/oSreH7 Haridus kui identiteedi looja - praegu paneme pere keerulise valiku ette. Ühtne kool kui võrdsemate võimaluste looja.
Ühiskondliku sidususe loomine. Vajame kooli, mis eemaldaks tõkkeid - keelelisi, kultuurilisi, arusaam ajaloost jne. Selleks on vaja toetavat keskkonda ning selle juures on vaja anda kvaliteetset haridust.
Terade sõkaldest eraldamine: milline on visioon Eestist 2035? https://goo.gl/8xj5fX
2035. aastal hakatakse juba mõtlema sellele, kuidas tähistada üht rõõmsat ja üht kurba tähtpäeva aastal 2041, mil taasiseseisvumisest möödub 50 aastat ja esimesest suurküüditamisest 100 aastat. Selle viimase valguses on eestlastel aga rõõmustamist küllaga. See, kes 1941. aastal tõemeeli arvas, et Peeter I tegi vea, kui jättis balti põlisrahvad oma asualadele, lämbuks omakorda vihast, nähes olukorda aastal 2035. Eesti on jäänud iseendaks. Maarahva osakaal rahvastikust on jõudnud 80% kanti. Selle taga on eelkõige nutikad lahendused sotsiaalpoliitikas ja seda toetavas maksupoliitikas, mis on Eesti kodanike elust kõrvaldanud vaesumishirmu ning kindlusetusetunde tuleviku ees. Reformidele eelnesid tulised vaidlused nii kodanikupalga kui ka selle alternatiivide üle. Reformide tulemusel on vaesumishirmu kadumise tulemusel paranenud ka rahva tervislik seisund, mis omakorda on vähendanud kulutusi tervishoiule. Muurahva arvukus pole veerand sajandiga oluliselt vähenenud, kuid mitmel põhjusel on selle 20% etniline koosseis mitmekesistunud ning "muulane" ja "venekeelne" on lakanud olemast sünonüümid. Oma osa on siin ka Venemaa lagunemisprotsessil, mille tulemusel on paljud läinud endale uut algust otsima iseseisvunud ja läände integreeruval Ida-Preisimaal. Kuna Eesti sotsiaalpoliitilised lahendused on andnud võimaluse end riskivabalt ettevõtluses proovile panna, siis on ettevõtlus tõusnud au sisse ning ambitsioonikamad üritajad on murdmas lausa maailmaturule.. Võib juhtuda koguni, et uue elu saab sisse RET ning maailm hakkab Eestit tundma ka mõne telerimargi või nutiseadme järgi. Eesti on avatud maailmas levivatele ideedele, mida rakendatakse niivõrd kuivõrd nad Eestile kasulikud oleksid ning kohandatavad siinsetele oludele. Eesti laulupeod, mis on ka omaaegne näide sellest, kuidas võõras seeme õigesse mulda kukkus, saavad sisuliselt sarnase staatuse riigikaitsega ning seda protsessi rahastatakse ka samall põhimõttel - kindla protsendina sisemajjanduse kogutoodangust. Vt ka: https://www.kodanikupalk.ee/teataja/125
Täpsustan igaks juhuks, et postitasin siia, kuna mul puudub võimalus kohapeal viibida ning arvamusfestivali veebi kommentaarivorm ei lasknud mul millegipärast seda sisestada.
"Mina jään", "Aš lieku", "Es palieku" - Baltic countries a disappearing nation? https://goo.gl/VxRCYh
Et Balti riikide noored naaseks ja jääks ja kodumaale, tuleks tagada soodustav keskkond, milles tunneks ennast teretulnuna nii välismaal kogemusi kogunud kui ka kodumaale jäänud noored. Selleks tuleb panustada nii poliitilise osaluse, noorte tööturule sisenemise soodustamisse kui ka Baltimaade ja laiemalt Euroopa ja maailma koostöösse.
Millest toodame elektrit pärast põlevkiviaega? https://goo.gl/o2u9Rw
Arutelu keskmeks: Eesti võimaluste ja tahte olemasolu või selle puudumine minna üle taastuvenergeetikale. Sealjuures käsitleti ka EL direktiivide rakendumise ning tulevaste EL strateegiate üle.
Välispoliitiliste otsuste tegemine peab olema demokraatlikum https://goo.gl/VicTdF
Kõlama jäänud mõtted: - usaldus valitsuse vastu - rahva tahte esindatus välispoliitilistes otsustes - diplomaatide otsuste läbipaistmatus või läbipaistvus - Riigikogu liikmete motiveeritus ja vastutus - otsustusprotsesside kiirus ja aegkriitilisus - otsuste kvaliteet kompromissotsuse sisseviimise korral - populismi ja teadmatuse risk; perioodilisuse mõju Riigikogu valimistega - Riigikogu sisend strateegiate kaudu
Tagasi Eestisse https://goo.gl/77K8qv
Eesti põhiharidus meelitab lastega peresid tagasi Eestisse, kuid kõrgendatud ootus, tekitab pettumust. Inimestel on ootus saada soovitud kooli, Soov inglise keeles õppida. Laste viimine teise süsteemi ja tagasi toomine on väga-väga raske. Marina Kaljurand: “Välismaal käimine peab olema osa täiskasvanuks saamisest”. Kui paljud tagasipöördujatele tulevad tänu heale majandusele. Mis siis saab kui majandus kõver pöördub? Diasporaa välismaalastel, 200 000 inimest, kas peaks olema eraldi valimisringkond, et tekiks poliitikutel vajadus adresseerida. Yoko Alender: “ Tallinn on kõige kiiremini segregeeruv linn Euroopas” (kommentaar keeleõppele) Kaljurand. Kes on see üks punkt kuhu ma pöördun, kust ma saan infot? Vanasti oli diasporaaametnk, kõigile ei sobi kõike netist otsida, kodulehelt lugeda. Kaotaks geograafilised piirid ja keskendus emotsionaalsetel piiridele.
Kas surnukstöötamine on paratamatus? https://goo.gl/jLh3op
Kontoritöötajate 8 h tööpäev on illusioon, reaalne produktiivsus on väiksem. Irratsionaalne on arvata, et iga mõtte vajab reageerimast. Eriti on see probleem loomeinimestele. Praktiseeriv puhkaja Muretsemiseks ei ole vaja välis ärritajat. Loomeinimesed, tahavad olla vabad, kuid tahavad sama teiste ( oma alluvate ) vabadust piirata. Tänapäeva inimene võib alati psühholoogi juurde tulla. Ei pea ootama kui psüühikahäire on väljakujunenud. Planeeritud muretsemine. Ega muretsemine ei ole kunagi mitte totakas. Kui me teaks täpselt mis inimesi motiveerib, siis me saaks neid panna tegema ükskõik mida. ÕnnevAlem, balanss saavutuspõhiste ja õnnelikuks tegevate tegevuste vahel. Loomingulisele inimesele on vaja kergerahulolematus, ebamugavust. Loovust on vaja töökohtades üha rohkem. Loovus ei ole midagi ilma ettevõtmisega, päriselt valmis tehtud. See annab kogemuse. Kas ma mõtled enda ette maha või mõtled tervet maailm? Eestlaseks olemise äng. Hea on näha inimesi, kes sellest välja on kasvanud. Inimene, kes loeb Tammsaaret ja naeratab, et enam ei ole nii. Selleks on meil Kivirähk. Soome - nii kõrge heaolu tase, et ei juleta midagi muuta, sest suuretõenäosusega läheb halvemaks. 10aasta pärast. 50 protsendi inimeste töö on muutunud oluliselt mõtestatumale ja sisukamaks. Selleks on vaja valmisolekut, vaimne vorm olla valmis muutusteks, kuna hetkel ei ole võimalik teada, mis need muutused täpselt on.
Noored VS otsustajad - noorte ootused uuele Riigikogu koosseisule https://goo.gl/PTcE3L
Noored sooviks keskendumist õppimise ja töötamise võimaluste ühildamisele: - riigi poolt antud toetustega ei saa oma äraelamiseks hakkama, samas töötades sellele lisa teenides võetakse algne toetus ära - töötamine peaks olema täiendus õppele, mitte enda äraelatamiseks. Mida teeb riik selleks, et noored saaksid vajalikke oskusi arendada? - probleem rakendusõppe mainega - paindlikkus haridussüsteemis on viimased 20 aastat olnud puudulik - ettevõtted, kes ei suuda noori praktikale või tööle rakendada ja nendega ühist keelt leida, ei ole 20 aasta pärast enam olemaski.
Lõimumine 2035: kas lõimumist on vaja planeerida või saame ühiskondliku kokkuleppega hakkama? (Koosloomeala) https://goo.gl/vi5Z
- märksõnad Eesti tuleviku kohta Piret Hartman: Ida-Virumaa ei ole 2035 probleem, vaid edulugu. Mitmekesine, turvaline, atraktiivne. Lauri Lugna: Avalik sektor 2035 on kasutajakeskne ning lähtub üksikisiku muredest. Kaasamise protsessi viljad hakkavad selleks ajaks küpsema ja tulemusi andma. Andrei Korobeinik: Maailmas käib võitlus inimressursside pärast. Eestis on rahvusriigi mõiste muutunud. On kaks stsenaariumi: positiivne - Eesti on tugev bränd, riik on teenusepakkuja, võidab kliendid; negatiivne - Eesti ei suuda hoida oma inimesi ning meelitada talente. - probleemi- ja teemapüstitused nii eesmärkide kui tegutsemisviisi kohta, millega tasub pikas strateegias arvestada Lõimumine on horisontaalne ning ei võrdu keeleõppega. Parim lõimumine on tugeva majandusega riik, kus igaühel on olemas hea töö. Keeleõppe on oluline, see võiks olla üks valdkondadest, kuhu panustatakse mitte "tilkadena" vaid "ämbriga" ressursse, et saavutada tulemus. Eesti keele kestmise ja arendamise kõrval tuleb tagada, et info erinevate eluvaldkondade kohta jõuaks sihtrühmadeni nendele sobilikus vormis ja keeles. Tuleb tegeleda klaaslagede ja ekstremismiga, segregatsiooniga jne. Uut Lõimumiskava on siiski vaja, selleks, et teema oleks pildis ning teised valdkonnad arvestaksid sellega. See võiks olla "paindlik" dokument, mitte kinni kirjutatud, mida vajadusel saaks adopteerida muutunuvaga olukorraga. Tuleb rohkem kasutada tehnoloogiat lõimumisevaldkonna probleemide lahendamiseks. Riigijuhtimises ja planeerimises tuleb arvestada inimeste käitumispsühholoogiaga.
Strategic state governance game without development plans: 0:1 Estonia versus Scotland (Koosloomeala) https://goo.gl/Q9CD7g
In Scotland combination of methods: Chief Designer and design thinking, randomisation, digital tools for live-tracking the performance of government, improvement science, open government as a way of doing things, a set of national outcomes, etc. There is no one miracle tool for good implementation. Doreen Grove: In Scotland we have aligned our national ambitions with the global sustainable development goals. Use them also in the Estonian strategy - why invent new goal? Marten Kaevats: If we would achieve a 3-pages easy-to-read summary of our national goals and baseline values during the Estonia 2035 process, that would be a real innovation in itself already! Estonia needs to build strategic development capacity, and use the already good examples of vision- creation and implementation, like Arengufond's vision for growth 2018.
Essential for Estonia: cooperation culture, using all digital for becoming resilient in an uncertain world (and not for achieving short-term efficiency, which contradicts resilience), also having fun 😊
Arutelu saab videos järele vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=h_O3dBz2Xkg
Lõimumine 2035: trendid, võimalused, ohud (Koosloomeala)
märksõnad: huviharidus, kui lõimumise oluline osa. uue Lõimumiskava koostamisel võiks kasutada huvihariduse valdkonna juhte ja õpetajaid sisendi saamiseks. lõimumine ei ole ainult keeleõpe. Tekkis küsimus, mida teha inimestega, kes ei taha lõimuda ja eesti keelt õppida. Aastal 2035 me ei vaja enam eraldi lõimumise arengukava, sest teema on integreeritud teiste arengukavade sisse.
Demograafia ja tööjõud: Eesti 2038 https://goo.gl/bDi3or
Tuleviku töökohtade arutelus on kaks võtmesõna – tulevikutöö loomus kui selline (tehnoloogia areng ja ümberõppimine) ning demograafilised muutus (tööealiste vähenemine, ränne jne + aastaks 2025 on meid tööturul 100 000 võrra vähem – kuidas vähemaga rohkem teha?) Ühe lahendusena võiks olla transdistsiplinaarsus ehk rohkem töökohtade vahetust ja spetsialiseerumist rohkematele valdkondadele, et ka töötajad ise oleks valmis muutusteks ja värskendusteks. Lisaks võiks viia sisse võimaluse nn sümbiooskoolideks, kus kohtuvad kutseõpe ja akadeemia. Regulatiivsed maksumotivatsioonid võiks edendada töötajate huvi ja tahet ennast ise edasi arendama ning ja täiendkoolitusi võtma ning võimaldaks ka ettevõtetel olla valmis tulevikutööks (et ei oleks keevitajaid kui tegelikkuses oleks vaja keevitustehnoloogia programmeerijaid, sest keevitamistöö teeb masin ise ära) Julgustada tuleks nii haridus- kui ettevõttesektoris pilotiseerimist ning erinevate kombinatsioonide katsetamist, näiteks täiend- ja ümberõpet (mid-career ümberõpe) või ettevõtted võtavad töötajaid tööle mitte konkreetsele spetsiifilisele kohale, vaid organisatsiooni kui sellisesse, kus areneda ja end erinevalt täiendada ja suundumus leida.
Osalusarutelu #kuidasmekestame (inimvara ala) https://goo.gl/CqBdeT
Proovikivid: • Mida teha, et lasterikkus ei paneks peresid majanduslikult raskesse olukorda? • Kuidas jõuda regionaalse, soolise ja haridusliku tasakaaluni üle Eesti? • Kuidas lahendada struktuurne töötus, oskuste mismatch? • Kuidas jõuda selleni, et juhtimiskvaliteet oleks piisavalt kõrge ja toetaks inimeste arengut? • Kuidas teha nii, et haridus vastaks paremini tööturu vajadustele? • Kuidas vähendada üldist negatiivset hoiakut sisserände suhtes? • Kuidas hoida ära, et vähemate võimalustega jääme kinni kehvemasse elukeskkonda? Lahendustena: • luua süsteem, mis aitaks lihtsustada perekondadele vajaliku eluaseme soetamist ja parandaks transpordivõimalusi; • kehtestada kodanikupalk (lahendab vaesuse ja ebavõrdsuse probleeme); • lõpetada lihtsustav lähenemine poliitikakujundamises, kus Tallinn ja väikealevid võrdsed; • tekitada abinõusid, mis kutsuksid inimesi maale elama (maksusoodustused maakohtade elanikele, ettevõtlusmaksude alandamine, noorte perede eluasemelaenu soodustused jne); • “personaalne õpikonto” – igale töötavale inimesele laekub õppimiseks konkreetne summa, mille kasutamiseks tuleb minna töötukassa kontorisse, kus tema huvide ja vestluse põhjal lepitakse kokku, millised koolitused on talle enesetäiendamiseks kasulikud ja mida saab õpikonto kaudu rahastada; • teadvustada, et rahvastik on ühiskonna andekuse alus ja uuenduslikkuse ressurss; • elukestva õppe käivitamine, rakendamine; • elukestva õppe ja ühistegevuse institutsionaliseerimine - vabaühendusi, ametnikke, spetsialiste koondava rahvakogu kokkukutsumine; • rohkemate võimaluste loomine põliselanike ning uussisserändajate koos tegutsemiseks - nt ühishackatonid; • uurida uuenenud emaduse olemust (nt. rollid, mentaliteet). Erakondadele: - kuidas tekiks poliitiline tahe adresseerida rände küsimust viisil, mis ei piirduks loosunglike sõnavõttudega? - kuidas näete rännet rahvastikuprotsessis – kas rahvasrahvastikukao kompenseerija või lühiajalise ja piiratud majandusinstrumendina? - Riigi osa sündimuses: laste "ostmine" või tugi peredele?
Kuidas on senised üle 30 rahvaalgatust mõjutanud Eesti arengut?
https://goo.gl/sxY5NQ Miks algatused vaibuvad ja ei kogu piisavalt allkirju? Kas ideed on head? Kas on usk, et allkirjast on kasu? Küsimust avati läbi kahe juhtumi, kus kõik osapooled olid esinduslikult kohal. Kogu arutelu on järelvaadatav siit: https://www.youtube.com/watch?v=kJNjISeNtdE Moderaator Triin Vihalemm Algatus "Hoolduskindlustuse loomine" https://rahvaalgatus.ee/initiatives/6b8e7472-897a-430f-955a-0726f3c717a5 Arutelus: algataja Kai Saks, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esinaine Helmen Kütt ja Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse - Algatuse käigus on võimalus kokku tuua suur hulk inimesi võrdlemisi kiiresti. See näitabki, et see probleem on olemas. Komisjonis oli konsesus tuua algatus erakondade üleselt suurde saali riikliku tähtsa küsimusena. - Oluline on tagasiside ja võimalus jälgida, mis algatusest on saanud. Algataja tunneb ka oma huvigrupi ees vastutust ning soovib seda anda. - Künnise ületanud algatused annavad signaali poliitikutele. Seda ei tohi alahinnata. Tänu sellele algatusele on vananeva ühiskonna teema tulnud jõudsalt valimisprogrammidesse. - Rahvaalgatust tuleb osata hoida pikema perioodi vältel. Vastuse otsimise protsess on pikk, kus info täieneb igapäev, millest lõpuks vastus kokku pannakse. - Protsessi käigus tekib probleemist parem ülevaade. Mis on see probleem, mida me lahendame? Mis on selle koostisosad? Mis on võimalikud lahendusvariandid? - Mis vormid teema aruteluks veel on? Mis juhtub peale seda kui algatus on läbinud 6 kuu pikkuse menetluse Riigikogu komisjonis. Ministeeriumidel tuleb jätkata kaasamisprotsesse. Arvestades ja olles teadlik vastutusest, et see, mis tulemusele ning kuidas sinna jõutakse, on signaal järgmistele algatustele. - Mis viib ühe algatuse Riigikogu suurde saali? Mis on selle algatuse tunnused? Teema on kompleksne ja puudutab paljusid osapooli. Komisjonis valitseb konsensus. Sellisel juhul ei saagi algatus olla liiga küps. Pigem hoiduda kartusest ja ideede esitamata jätmisest. - Kuidas allkirjad kogunesid? Tuleb leida kollektiivid, kes selle tee
emaga tegelevad. Kaasa tulevad professionaalsed sotsiaalsed võrgustikud, kes on algataja ümber. Oluline on (sotsiaal)meedia kaasamine ja partnerlus ühiskondliku debati käivitamisel. Selle abil saab laiem ring inimesi algatusest teada.
Algatus "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit" https://rahvaalgatus.ee/initiatives/e05abc15-5e49-4205-bfb3-520ed6caf05 Arutelus: algataja Mihkel Annus, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, Keskkonnaministeeriumi energeetika nõunik Mart Raamat - On hea leida oma Arvamusfestivali arutelule konkreetne väljunud, et välja käidud ideed ei jääks lihtsalt õhku. - Väljakutse on selgitada väga laia teemat, mis haarab palju valdkondi. Selleks oli vaja festivali järgselt teiste organistsioonidega palju arutleda, et ühised argumendid sõnastada. - Seotud võrgustikes kogunes esimene hulk hääli kiiresti, kuid siis saabus hetk, kui oli vaja teavitustegevused süsteemselt läbi mõelda. Tuli kaasata uusi partnereid. - Mõnes valdkonnas on allkirjade kogumine lihtsam, kuna erialaliidud ja vabakond on organiseeritum. - Algatustel on erinevad kaalukategooriad. - Laia ühiskondlikku arutelu tekitavad algatused suunavad inimesi, kes varem valdkonna peale ei ole isegi mõelnud, oma seisukoha kujundama. - Kui tegu on mitmeid valdkondi haarava algatusega, siis on keeruline seda ühes komisjonis menetleda. Kaasatud on mitmed ministeeriumid, kes teeva analüüse ja siis tullakse jälle kokku ning arutatakse kuidas edasi. Olulise küsimusena kerkib üles probleemi määratlemine. See omakorda võib algse algatuse oluliselt ümber vormida. Kui algatus vormub menetluse käigus ümber, siis võib olla see märk sellest, et kõik osapooled on jõudnud parema arusaamiseni probleemist ja võimalikest lahendustest. See ei saa olla edukuse hindamisel määrav. - Menetleda on lihtsam ühele küsimusele keskenduvaid algatusi, mida saab hääletada - jah/ei. Kui tegu on keerukamate küsimustega, siis on kohe hea kokku leppida, et kohtumisi on mitu ja teemasid arutatakse järjest läbi. - Algatus annab tõuke teemadele, mis on minsteeriumide vahel pendeldanud, kuna puudub n.ö. selge omanik. Poliitikutel on võimalik võtta vastu poliitiline otsus ja siis ministeeriumid teavad, kuidas nende tööjaotus sellistel puhkudel käib. - Hea arutelukult
uur ja lahendustele suunatus on sisuka debati eeldus. See motiveerib kõiki osapooli panustama. - Algatuseks ettevalmistudes ei ole vaja olla kõigiga kursis, mis Riigikogu ja ministeeriumid on heaks kiitnud (kõik arengukavad, strateegiad), kuna see on tavainimese jaoks ebarealistlik ülesanne. Tõde selgub menetluse käigus, kus vaadatakse, kas idee sobib olemasolevatesse kavadesse või mitte. - Praktika näitab, et 1000 allkirja on keeruline kokku saada. Arvestades, et Soomes on lävend 50 000 ja Lätis 10 000. Kas eestlaste passiivsus tuleb sellest, et levinud on usk, et nende algatused lähevad n.ö. musta auku? Või on usk, et riik juba tegeleb probleemiga?
Rühmatöö tulemused: Kuidas kogunevad allkirjad? - Algatustel võiks olla lihtne keel. - Kohe alguses tuleb välja tuua algatuse iva ja juhtmõte. - Algatuse tekst võiks olla mõistlikus mahus. - Teksti koostades tuleb mõelda, kellele see on suunatud, kes on sihtgrupp. - Tuleb mõelda ekspertidele, kes teemat valdavad ning (sotsiaal)meedias selle kohta arvamust võiksid avaldada. Kuidas jõuda suurema mõjuni, kuidas seda mõju määratleda? - On hea saavutus, kui Riigikokku jõuab teema, mis seal varem olnud ei ole. Ehk sellisel juhul on 1000 hääle künnise saavutamine maamärk. - Algatus saab mõjusamaks, kui Riigikogus on vastuvõtja, kes hakkab teema eestvedajaks. - Eksperdid, kes hakkavad teemal sõna võtma, aitavad probleemi paremini määratleda ning välja töödada alternatiivseid lahendusvariante. See lisab pöördumisele väärtust. - Avalikud sisuarutelud aitavad menetlusele kaasa, kuna liituda saab laiem ring eksperte. Arvamusfestivalil võiks ka edaspidi olla ala pühendatud menetluses olevatele aruteludele, kuna ka täna on jõutud jälle samm edasi. Ärge kartke, et ideed on liiga toored! Allkirjastage!
Silotornid lõhutud ja strateegiline riigihaldus paigas? Koosloomeala kokkuvõte https://goo.gl/2DS2TA
Tõdesime väikses ringis, et strateegialoome ja elluviimise läbimäng õnnestus täitsa hästi. Šoti strateegilise riigijuhtimise eeskujust on meil palju õppida, aga Eesti potentsiaal on kasutada inimeste tarkust ja digiajastu tööriistu. Väga raske on mõelda terve protsessi peale (olgu selleks strateegia või arengukava loomine või muu protsess), kui ollakse alles sisendi kogumise faasis. Kuid seda tuleb teha võimalikult vara, sest avalike arutelude keskmes peaks olema ka see, kuidas me püstitatud eesmärkide täitmist mõõdame ja hindame. Lisaks on vaja pidevalt erinevaid pingeid tasakaalustada - majanduslike ja keskkondlike eesmärkide omavaheline konflikt, eesmärgipüstituse ja elluviimise vaheline pinge, kasutajakeskse lähenemise ja silotornide pinge, poliitilise tahte ja avaliku sektori uuendamise vaheline pinge. Strateegiliselt lähenedes saabki neid pingeid ennetada ja maandada.
Arutelude suunajad pidasid äärmiselt oluliseks, et Eesti 2035 ei jääks pelgalt valitsuse strateegiaks, vaid muutuks ka Riigikogule oluliseks eesmärgi-kogumiks.