Neljapäevane töönädal [MÕJUANALÜÜS]
, Arutelu lõppenud
Arutelu tähtaeg:
🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫
Idee sisu
Tänapäeva kiire elutempo juures inimene ei taastu enam kahe puhkepäeva jooksul, tulemuseks on see, et tullakse tööle esmaspäeval taastumata, stressis, mis mõjub halvasti tööviljakusele, põhjustab haigestumist ja enneaegset väljalangemist tööjõuturult. Eesti 400000 pesionärist moodustab 100000 ehk 25% töövõimetus pensionärid. Riigi poolt kehtestatud neli töö ja kolm puhkepäeva parandaksid olulised elanikonna tervist, mis omakorda vähendaks kulutusi haiglaravile ja haiguspäevade eest tasumisele. Kuna see on kõikide Euroopa riikide probleem oleks mõistlik kui Eesti tõstataks selle kui tähtsa küsimuse oma eesistumise aja programmi.
- Neljapäevane töönädal, mis jätaks rohkem vaba aega spordi, hobide ja laste jaoks.
Võimaldada teatud vanusest (nt 55), nooremate puhul aga kindla arstliku diagnoosiga, osalise töövõimetusega inimestele, omaste ametlikele hooldajatele, paljulapseliste perede vanematele jt raskemas olukorras inimestele 4-päevaseid töönädalaid või 6-tunniseid tööpäevi - kuidagi nii, et neile täistöötasu kätte jääks...
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Pikemaajalise töövõime hoidmine
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Töölepinguseadus
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Sobib, kuid traditsioonilisest 20% lühema töönädala rakendamise mõjuhinnangut on uue eakuse rahvakogu raames väga keeruline teha.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Arvestades seda, et inimesed peavad töötama üha vanemas eas, tasub kaaluda iga-aastase töökoormuse vähenemist kõrgenevas eas. Seda trendi toetab ka tuleviku töö osas ennustatu: palju tööd saab robotiseeritud ja inimesed teevad suurema lisandväärtusega tööd.
Samas ei oleks praegu mõeldav, et inimesed teeksid hetkel 20% võrra vähem tööd (ja saaksid selle võrra väiksema sissetuleku).
Sissetulekud saaksid jääda samaks vaid juhul, kui tootlikkus kasvaks samuti 20% võrra, kuid sellist kasvu ei ole võimalik kiirelt saavutada. Arvestades Eestis püsiva kroonilise tööjõupuudusega ei ole võimalik leida tööjõudu, kes teeks ära selle töö, mis lühema töönädala raames tegemata jääks. Samas on loomulikult ka näiteks avalikus sektoris võetud suuund töökorraldust uuendada just selles võtmes, et kaoksid mõttetud tööd ja keskendutaks olulisele. Ei saa eeldada, et kõik täna tehtav töö ongi vajalik, sest tõendust on, et palju tööd tekib koostööoskuste puudumisest, ebakompetentsusest, strateegilisest mõtlematusest, prioriteetide seadmise nõrkusest.
Võib arvata, et pikaajaliselt tähendab vähem tööd paremat tervist.
Üks töövaba lisapäev nädalas aitaks kaasa elukestva õppe arendamisele, sest kõigil inimestel tekiks võimalus kasutada töövaba aega õppimisele. Kasvab elukestvas õppes osalemise määr, kuna inimestel on rohkem aega töö kõrvalt õpingutele keskenduda.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Prantsusmaal lühem töönädal.
Rootsis Göteborgis testiti, aga osutus liiga kalliks.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Teha analüüs, millised mõjud selle ettepaneku rakendamisel on, sarnaselt kodanikupalgale. Uue eakuse rahvakogu raames ei ole võimalik nii suure muutuse mõjuhinnangut koostada.
Eksperdid: Liisi Uder, Jaano Vink
Kommentaarid
| Nimi | Isikukood | Allkiri |
|---|---|---|